Mood ei sure: klassika disainimuuseumis ({{commentsTotal}})

Boris Mäemetsa foto.
Boris Mäemetsa foto. Autor/allikas: ETDM

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum on kokku pannud näituse "Kaadris ja kaadri taga", mis näitab Boris Mäemetsa moefotosid 1960.-1970. aastatest.

Boris Mäemets (1929) oli üks nõukogude Eesti olulisemaid fotograafe, kes tegeles intensiivselt nii siinse arhitektuuri kui tarbekunsti jäädvustamisega, kuid oli seejuures üks kesksemaid moefotograafe. Tema lähenemine Tallinna Moemaja kollektsioonidele ning ajakirjale Siluett loodud moeseeriad eelkõige 1960-1970. aastatest lõid tugeva aluse kohalikule moefotograafiale, kujundades ühtlasi laiemalt siinset arusaama moe tähendusest.

Tallinna Polütehnilises Instituudis kaubandust õppinud noormees töötas 1954. aastast Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus, kus moodustati 1959. aastal ENSV esimene reklaamibüroo. Oma kollektiivis tuntud amatöörfotograaf kutsuti uude büroosse professionaalseks piltnikuks. Samal ajal hakkas Mäemets pildistama näitusi ja interjööre ning nii kasvas tema tuntus kunsti- ja moeringkondades.

Leping 1957. aastal asutatud Tallinna Moemajaga sõlmiti Silueti tehnilise toimetaja Valter Muruki ettepanekul 1967. aastal. Moemaja ajakirja Siluett eestikeelne tiraaž ületas 50000 ja venekeelne 300000 eksemplari. Tallinna Moemajaga oli Mäemets aktiivsemalt seotud 1975. aastani, seejärel hakkas ta pildistama  põhiliselt Leningradi Moemajale.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumil on ulatuslik kogu Boris Mäemetsa 1960.-1970. aastatel valminud moefotodest. Neist on näituseks valiku teinud ja juhatab teemasse sisse kuraator Anne Vetik.

Näitus „Kaadris ja kaadri taga“ avab ühe tahu kuuekümne aasta eest asutatud Tallinna Moemaja ajaloost ja Mäemetsa loomingust, tutvustades samas 1960.–1970. aastatest pärinevat moefotoloomingut laiemalt, tuues publiku ette nii toimetuse heakskiidu saanud ja ajakirja jõudnud materjali kui ka pilte, mis jäid avaldamata ja said pakkuda rõõmu vaid fotograafile endale. Nende ühenduslüliks on omakorda kaadritaguse elu jäädvustused, mis on eksponeeritud esmakordselt.

Näituse kujunduse autor on Johan Tali, graafiline disainer Helene Vetik, muusikaline kujundus Sander Mölder. Näituse peatoetaja on Tallinna Kaubamaja.

Näitus on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud alates 12. augustist.

Näituse kuraator Anne Vetik on lõpetanud EKA kunstiteaduse eriala, kirjutanud aastast 2008 nii kunsti- kui moekriitikat, asutanud ning juhtinud alternatiivset moeajakirja Slacker Magazine ning on ERR moe- ja disainisaate “Kapist välja” saatejuht.

Toimetaja: Valner Valme



Kendrick Lamar

Autahvel. Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti kuld on Miljardite "Kunagi läänes", mis üldkokkuvõttes on seitsmes. Taasmuutunud Marten Kuningale ja kompaniile soovime ohtralt õnne ja jätkuvalt nõtkelt võnkuvat õhku nagu plaadilt kuulda! Eesti teine on 12EEK Monkey ja kolmas Pia Fraus. Õnne ka neile ja nende kuulajaile!

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: