Eile oli Veljo Tormise sünnipäev – meile kõigile esimene ilma temata ({{commentsTotal}})

Veljo Tormis.
Veljo Tormis. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Mõeldes tagasi maestro 21. jaanuari jäädavast lahkumisest möödunud päevadele ja kuudele, on meisse paljudesse, nüüd tema sünniaastapäevaks, jõudnud süvenenum teadmine, kes oli Veljo Tormis ja kellena ta on meile oma muusikaga kestma jäänud.

Meistri enda lahkumine on äratanud meis tavatähelepanust suurema, tema loomingu aktiivsema ülevaatamise ja meenutamise soovi.

Kui nooruke Veljo Tormis tuli 1955. aastal Tallinna Muusikakooli muusikateooria ja loominguõpetajaks, oli tal Moskva konservatooriumist lõpudiplomi saamiseks veel ühe õppeaasta jooksul vaja professor Vissarion Šebalini juures ühtteist sooritada.

Esimesel oma päris vabal õppeaastal 1956/57 andis Tormis tunde ka muusikakooli esimese kursuse teoreetikute rühmale. Meie rühm oli kolmeliikmeline, olime oma vanuseltki sel perioodil üsna erinevad: 14-aastane flööti ja klaverit õppinud Kuldar Sink, Tunne Kelami noorem vend, oli meil ju pooleldi imelaps, muusikaliselt väga arenenud ja laia silmaringiga, varakult muusikaõpingutega alustanud. Loomingu ja teooriatunnid toimusid rühmas, kellest tasapisi jäid loomingutundidest eemale mina ja minust kolm aastat vanem Avo Hirvesoo, Kuldar edenes aga kärmelt tänu Veljo intelligentsele ja arukale nõudlikkusele. Vormiõpetuse (analüüsi) kursusel, vahel ka loomingutunnis, mängis õpetaja Tormis koos Kuldariga neljal käel klaveril sootuks uusi põnevaid partituure, mis olid haruldustena meist kellegi kätte tulnud. Mäletan, et nende teoste hulgas oli isegi Rahmaninovi IV klaverikontsert(!), sest USAs surnud Rahmaninov oli ju seepärast siinmail parajalt ebasoosingus.

Muusikakoolis õpetajana töötamine tõi kaasa Tormisele väga õnneliku juhuse: ta pidi muusikakooli tudengitega suvelaagrites õpetajana kaasas olema ning avastas enda jaoks Kihnu rahvalaulu (loomingus „Kihnu pulmalaulud“, 1959) ning jäigi rahvamuusika radadele aastakümneteks astuma ja sealt edasi minema.

Tallinna Muusikakoolis olid Veljo Tormise loominguõpilasteks Arvo Pärt, Rein Laul ja Kuldar Sink, Muusikakeskkoolis mõned aastad hiljem Lepo Sumera, Tarmo Lepik, René Eespere ja Rein Rannap. Tormis jäi vabakutseliseks aastast 1969, vaid 1974-1983 oli ta Heliloojate Liidu juhatuse esimehe Jaan Räätsa ühiskondlik asetäitja.

EMTAs avati 2005. aastal Veljo Tormise regilaulukeskus(!), mis oli midagi ennekuulmatut. Tallinna Muusikakooli õpetajana algatas Tormis 'loominguringi', mille koosolekuil-üritustel said noored autorid juba oma katsetuste alguses lugusid elavas ettekandes kuulata. Ka niisugust loomingulist ringi polnud siinmail varem nähtud-kuuldud.

Miks ta valis õpinguteks Moskva, aga mitte Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi? Siingi sündis õnnelik juhus koos noorte endi õnnega: Lea, vaevalt 19-aastane ja Veljo, napilt 21-aastane, olid 1951. aastal abiellunud. Veljo oli jõudnud siiski TRKs aasta kompositsiooni õppida Villem Kapi käe all. Leal polnud aga võimalik Tallinnas teatriteaduse kõrgharidust omandada, ja ta sai võimaluse õppida Moskvas GITIS-es (Riiklik teatrikunsti instituut). Nii mindigi juba üheskoos Moskvasse.

Veljo oli uue otsija ja algataja oma tegemistes alati ja kõikjal. Samas oli ta tõeline vana kooli härrasmees, väga tähelepanelik ja viisakas, kaastundlik ja huvituv, seda kõike ilma poseerimata. Ta ei ajanud kunagi nii nähtavalt oma asja, et hõivata tähelepanu enda peale, kuigi oli alati järjekindel oma arvamistes ja tegemistes.

Selline tõeline ise vaikselt tagasihoidlikuks jäänud liider, esirinnas liikuja oli ta kõik oma elu aastakümned. Kui ta oli end pärast 70. sünnipäeva 'emeriitheliloojaks' nimetanud, lubades enam mitte ühtegi uut teost juurde kirjutada, tekkisid hoopiski tema teoste uued seaded, algul teiste, interpreetide poolt tehtuna meistri viisaga, vahel sundisid olukorrad maestrot ennastki käed külge panema.

Aegade jooksul on tekkinud aina uued Veljo Tormise saarekesed mitmetel maadel, neist väga tuntud on Tormise tutvustused USAs Oregoni osariigis Portlandis, kus Tormis ka ise rohkem kui kord kohal käis. Seda liini krooniks ameerika populaarse helilooja ja kooridirigendi Eric Whitacre'i alles läinud kuul Riias koorieurovisioonil öeldu – et tänu Arvo Pärdile ja Veljo Tormisele on temast saanud niisugune helilooja, nagu teda praegu muusikamaailm tunneb. Eesti koorid eeskätt, aga koorid teisteltki maadelt, on saanud oma rahvusvahelised konkursivõidud sageli ka Tormise muusikaga.

Tormisest kui üliaktiivsest heliloojast oli ikka ja jälle vaja kirjutada. Ühel niisugusel kohtumisel kinkis maestro mulle sünnipäevaks väga defitsiisse Soomes välja antud mitmeköitelise muusikaleksikoni registri- ja täiendusköite, kirjutades selle tiitellehele pühendusena „Priit Kuusele Veljo Tormiselt – ühed Lõvid mõlemad“. Oli aasta 1986.

Kui kiirustades panime kokku raamatut „Jonni pärast heliloojaks!“ (2000, Prisma Print), suutis maestro ise imeteldava järjekindlusega intervjuusid ette valmistada, oma korras arhiivist materjalid leida, millest rääkida. Lea Tormis oli siin suureks abiks tekstide kriitilise ülevaatajana. Polnud raske raamatu lisadeks ka kroonikaid kokku panna, sest seda võimaldas korras arhiiv. Veljo polnud algul sellega eriti päri, pärast aga ütles, et päris tore oli sealt mõndagi asja ruttu leida.

Meenutagem Tormise muusika mõningaid ettekandepaiku ja esitajaid vaid tänavuselt, mälestusaastaks kujunenud ajast.

August: Veljo Tormise 85. sünnipäeva puhul jõudis 2015. aasta suvel sündmusena publiku ette lavastuslik kontsert, nn mana „Sünnisõnad”, mis on Von Krahli teatri, Nargen Opera ja Nargenfestivali koostöös valminud haarav etendus. Selle tööga on dirigent Tõnu Kaljuste ja lavastaja Peeter Jalakas jätkanud Veljo Tormise muusikale põhinevate suurvormide tsüklit. „Jõud, mille alge on kusagil seal, kus asjadel ei ole nimesid, kohas, mida me tunneme, kuid seletada ei oska“, on Peeter Jalakas sellegi ettevõtmise puhul öelnud. „Sünnisõnad“ tõi Kaljuste nüüd Veljo Tormise ilusaks mälestuseks augustikuu algusnädalal taaskord välja ja täna on Tallinnas Noblessneri valukojas „Sünnisõnade“ viimane, kuues etendus.

Sünnipäeva künnisel tegi kammerkoor Collegium Musicale teoks oma esimese kontserdireisi kolmest plaanitavast Tormise „Unustatud rahvaste“ asualadele, need kuus kontserti toimusid Soome Karjalas ja Venemaal Karjala vabariigis. Juhatasid Endrik Üksvärav ja koori abidirigent Miina Pärn. Muusikaretke Karjalasse tegi kaasa ETV muusikasaate „MI“ toimetusgrupp. Järgmistel reisidel 2018. aastal lähevad nad Leningradi oblastisse ja Lätimaa liivlaste muistsetele asustusaladele.

Juuli: Varssavi lossifestivalil esitab ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel 10. juulil olulise kavaosana rea teoseid Tormise loomingust. Enne seda laulab ETV tütarlastekoor Saluveeri juhatusel Strasbourg'is Europarlamendi saalis Eesti eesistumise alguse puhul Euroopa Liidu Nõukogus. E STuudio noortekoori esinemised Inglismaal pühendatakse Eesti eesistumise algusele Euroopa Liidu Nõukogus. Koori juhatavad Külli Lokko ja Eliisa Sakarias. Koor annab Inglismaal kokku neli tunniajalist kontserti, kavas ka Tormis. Noorte segakoor Vox Populi väärib Janne Fridolini juhatusel Sitsiilias Milazzo festivalil ja koorikonkursil InCanto Mediterraneo kulddiplomi ja koguarvestuses teise koha, saades ka eriauhindu.

Euroopa 3. kooriolümpial (European Choir Games) Riias Eestit esindanud üle-eestiline neidudekoor Leelo võidab kulda Külli Kiiveti juhatusel. Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) esmakordsel koorikonkursil „Eurovision Choir of the Year“ Riia Arena'l esindab Eestit ETV tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel. Nende kuueminutiline võistlusprogramm koosneb Veljo Tormise muusikast Saluveeri arranžeeringus.

Juuni: Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor võidab Bulgaarias Balchikis rahvusvahelise festivali Chernomorski Zvutsi konkursil Andrus Siimoni juhatusel esikoha mees- ja naiskooride kategoorias ning saab ka eripreemia. Eesti koor laulab nii konkursil kui kontsertidel Ester Mägi, Eduard Tubina, Mart Saare, Veljo Tormise muusikat.

Mai: Kammerkoor Collegium Musicale laulab Euroopa päeval Poolas Szczecini Filharmoonia kammersaalis. Korraldajate soovil kõlab kontserdil läbilõige Veljo Tormise kooritsüklist „Unustatud rahvad“, dirigeerib Endrik Üksvärav.

Aprill: Kaheksa Eesti naiskoori annavad kontserdi Riias Maarja Magdaleena kirikus, Ühendkoorina esitatakse eesti heliloojate laule, sh Veljo Tormist, neli koori esinevad ka eraldi. Pärnu Muusikakooli neidudekoor Argentum Vox saavutab Toomas Volli juhatusel XIV Budapesti koorifestivalil P-kategoorias (modern, gospel, pop) kulddiplomi ja kategooria võitja tiitli, pääsedes kuue koori hulgas ka Grand Prix' vooru. Hollandi Eesti maja korraldatava teistkordse Eesti laulu- ja tantsufestivali „Kõlavöö“ Amsterdami programmi tuleb esinemistele enam kui 200-liikmeline ühendkoor lauljatega 15 riigist. Eestit esindab omaette kollektiivina kammerkoor Collegium Musicale.

Märts: Estonia kontserdisaalis toimus meie silmapaistvate kollektiivide ühiskontsert, mis korraldati Veljo Tormise mälestuseks. Suurupi naiskoor Meretule väärib hõbediplomi Hispaanias koorikonkursil „Golden Voices of Montserrat“, mis toimub Lloret del Mar'i linnas. Koori dirigendiks on Elen Ilves. Jaapanis Nagoyas Aichi prefektuuri kunstiteatris toimub kontsert Eesti koorimuusikast. Seda laulab Tohkai meeskoor Ants Sootsi ja Ryosuke Karahasi juhatusel, mitme pala autoriks ka Veljo Tormis.

Veebruar: Eesti Filharmoonia kammerkoor teeb oma seni pikima kontserdireisi 1.-26. veebruaril Põhja-Ameerikasse (USA ja Toronto), a cappella kavasid 1.- 18. II juhatab peadirigent Kaspars Putniņš. EFK-l on kaasas kaks kava, üks „Northern Land & Spirit“ Põhjamaade muusikast, kus ka Pärt ja Sibelius, Tormiselt „Tornikell minu külas“ ning „Raua needmine“. Soomes laulab Eesti Naislaulu Selts kontserdi „Õnn ja arm“ („Onni ja rakkaus“) Helsinkis Alppila kirikus Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Esinesid tütarlastekoor Ellerhein, üle-eestiline neidudekoor Leelo ja neidudekoor Kurekell, juhatasid Ingrid Kõrvits, Külli Kilvet ja Vilve Maide.

MustonenFestil Iisraelis tehti 24. veebruaril pühendus Eesti Vabariigi aastapäevale, mil Collegium Musicale esitas üleni Veljo Tormise kava vabaõhulaval Tel Avivi Sarona linnaosas, ettekandel osi koorisarja „Unustatud rahvad“ kõigist kuuest süidist. Collegium Musicale andis Iisraelis kokku kümme kontserti, neist oli Tormis mitmes kavas.

Mida Tormis meie eesti koorimuusikale ja kogu rahvuskultuurile tähendab, on mälestusena talle meie kümnete ja sadade kooride tegevusest ning laulupäevadelt ja -pidudelt näha ja kuulda.

Täna, 8. augustil, on ka Vardo Rumesseni mälestuspäev, tema 75. sünniaastapäev.

Toimetaja: Valner Valme



"Palgamõrvari ihukaitsja""Palgamõrvari ihukaitsja"
Arvustus. "Palgamõrvari ihukaitsja" ja märulikomöödia väsinud troobid

Uus film kinos

"Palgamõrvari ihukaitsja"

Lavastaja Patrick Hughes

Osades Ryan Reynolds, Samuel L. Jackson, Gary Oldman

5/10

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Koraali laulmine Haapsalus.Koraali laulmine Haapsalus.
Haapsalu algas koraalimaraton

Pühapäeval algas Haapsalus 36 tundi kestev koraalimaraton, et laulda läbi kõik 484 luterliku lauluraamatu laulu. Tegemist on kolmanda koraalimaratoniga Eestis, kuid esmakordselt püütakse esineda nii, et muusika kõlab pühakodades katkematult.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
New Yorgi naine hommikuhämuses pargis tervisejooksul.
Peeter Sauter. Tere hommikust ja head õhtut...

Miniessee miniprobleemist tervituseks Lindepuu Hendrikule, kelle saeveskist laudu tuleb mühinal. Pane voodriks või põrandalaudadeks, igale poole sobivad ühtviisi hästi. Hiljuti tulid Bronka Nowicka ja Sławomir Mrożeki tõlked.

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Enne kui masin ületab inimest

Tehisintellekti üle mõtlemine ja arutlemine on viimaste aastatega plahvatuslikult kasvanud. Osalt on selle põhjuseks palju meediakära tekitanud arengud, kus arvutiprogrammid on mõnel kitsal alal näidanud inimvõimetega võrdväärseid või paremaid oskusi.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.