Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena? ({{commentsTotal}})

Aet Annist saates
Aet Annist saates "Globaalne eestlane"

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

2011.a. ilmus Aeda sulest esimene eestikeelne antropoloogiline uurimus Eesti ühiskonnast, milles keskendutatakse kahe Kagu-Eestis asuva sotsialismijärgse keskusküla kogukonnatunnetusele ning inimestevahelistele suhetele olukorras kus neid enam ühine töö ei seo.

Aet on töö tõttu pendeldanud Inglismaa ning Eesti vahet viimased 20 aastat. Lisaks eelmainitule on ta teinud uurimistööd ETF Mobilitase järeldoktorina, töötanud õppejõuna Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis, Tartu Ülikooli Õigusinstituudis ning sotsiaalteaduskonnas, Eesti Sisekaitseakadeemias.

Uurime, mis on sotsiaalantropoloogia ning kuidas mõtleb Aet olulistest küsimustest nagu:

Mida oleks tarvis teha et ühelt poolt mitte süvendada jõuetuse tunnet, mis võib viia ükskõiksuseni, ning teiselt poolt need hääled mida inimesed tõstavad, oleks konstruktiivsed?
Miks on oluline leida ühiseid ühiskondlikke eesmärke?
Kuidas on Eesti olnud seni egalitaarne ühiskond ning kuidas seda edasi arendada?
Kas sotsiaalteadused on osa Eesti avaliku ruumi mõtevahetusest?
Kuivõrd kliimamuutus või keskkonnaresursside hävitamine loob või lammutab või mõjutab koostoimimist?

Kuulake: 

Tsitaadid

“Sotsiaalantropoloogid ja ka kultuuriantropoloogid tegelevad sellega, kuidas inimene toimib ühiskonnaliikmena. Mida inimene ühiskonnana koos elades kogeb, kuidas ta probleeme lahendab, aga ka see, mis probleeme ta ise loob või tekitab ühiskonna liikmena nii iseendale kui ka teistele.”

“See on antropoloogia üks huvitavamaid ning väärtuslikumaid omadusi, et me jagame teiste elusid ja saame tänu sellele aru pealtnäha veidratest otsustest ja valikutest.”

“Osalt on see nähtus, mida peaks saama muuta või võiks püüda muuta sellega, et me väärtustame kõiki elusid, palju võrdsemalt kui me seda praegu teeme /…/ Igapäevane aktsepteerimine ja tunnustus, et erinevad huvid ja erinevad elud on kõik ühtemoodi väärtuslikud.”

“Oluline on leida mingid ühiselt jagatud eesmärgid, mis kõigile midagi loevad. Neid asju ei olegi nii palju. Uus põlvkond jõuab selleni palju kiiremini, mulle tundub.”

“Uus põlvkond näitab, et, see ühine meid kõiki ühendav, ühine eesmärk on looduskeskkonna hoidmine. Ja see loob ka need punktid, mis ületavad füüsilisi piire.”

„Me suudame nõnda vähest tüüpi andeid ära tunda ühiskonnas… ja kui me määrame kellegi ükskõiksusesse, sest temas ei avaldu juba kasvõi lapsena mingeid andeid, mida mingil hetkel väärtustatakse, siis see on palju suurem ressursside raiskamine kui miski muu.“

“Temaatiliselt on mind üha enam hakanud mõjutama kliimamuutuse ja keskkonna ja kogukonna teemade seos. Kuivõrd kliimamuutus või keskkonnaresursside hävitamine loob või lammutab või mõjutab koostoimimist.”

“Eesti on olnud suhteliselt võrdne ühiskond seni. Üks oluline osa meie võrdsusest on väljendunud meie teatud edupunktides. PISA testide kõrged positsioonid on seotud sellega, et Eesti ühiskond on suhteliselt võrdne, meil ei ole niisuguseid meeletuid erinevusi, mis tõmbavad selle keskmise alla, nagu näiteks Inglismaal ja ka Ameerikas.”

“Peaksime mõtlema, kuidas ikkagi kõigile ülejäänutele kinnitada, et nad on väärtuslikud. Mitte kuidas üksikud eestlased on edukad, vaid et me oleksime ühiskonnana rahvusvahelises konkurentsis ja jõuaksime samadele positsioonidele, kus on Skandinaavia riigid või kasvõi Costa Rica. Rahvusvaheline konkurents õnneindeksis võiks olla see, mille pärast rohkem muretseme.”

Raamatud

The Myth of Sisyphus / Sisyphose müüt” – Albert Camus
Casual Vacancy” – J.K.Rowling
Nutt ja jonnihood” – Aletha Salter
The Gift / Kink” – Marcel Mauss

Podcasti taustamuusika
Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

Lugege ja kuulake veel: Memokraat.ee

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Memokraat.ee



Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”
Galerii. Jaan Toomik avas Keskturul näituse vasakpoolsest läänest

Täna, 23. augustil avas Jaan Toomik oma uue näitus "Kuidas lääs oli vasak" Tallinna Keskturu peahoone teisel korrusel. Lastekodu 1 ehk Temnikova & Kasela galeriis avatakse samal pärastlõunal ka Moskva kunstniku Olga Tšernõševa väljapanek “Algunas Canciones Lindas”.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Lavastus etendub ka lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas

Stefan Peetri arvustus lavastusest "...Ja peaksin sada surma ma..."."

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.