Selleks, et näha, tuleb kogeda pimedaks olemist ({{commentsTotal}})

"Nägemise õpetus"

Tallinna Kunstihoone galerii, näituse “Nägemise õpetus” autorid, Sülvi Sarapuu ja Priit Kasepalu ootavad osalema töötoas neljapäeval, 24. augustil kell 15.00-18.00 Kunstihoone galeriis Vabaduse väljak 6.

3. septembrini on avatud mitme erineva kunstidistsipliini koostoimes sündinud näitus “Nägemise õpetus,” mille teostajaiks on fotograaf Annika Haas, skulptorid Elo Liiv ja Jekaterina Kultajeva. Kunstiprojekt portreteerib installatiivselt Eesti pimedaid ja tõstatab “sotsiaalse pimeduse” temaatika laiemalt.

Vahel piisab infokillust, et tekiks teadatahtmine ja käivituks kujutlusvõime. Selle juhusest väljakutseks kasvanud näituse algtõukeks sai raadiouudis ülemaailmsest pimedatele pühendatud päevast, mida kuulis pressi- ja dokumentaalfotograaf Annika Haas. Olemusfoto meistriks tunnistatud Annika Haasiga liitusid talle sarnaselt elu- ja kunstitõdede ristumiskohal tegutsevad skulptorid Jekaterina Kultajeva ja Elo Liiv.

Nii sai alguse ühiskonnakriitiline, kodanike südametunnistusele koputav ja õiglust igatsev, võitlusvaimu ning järjekindlust kehastav näitusetegijate kooslus, kelle head tahet ei kõigutanud miski. Ei kunstigalerii - paik, mille seostamine nägemispuudega inimestega on kõike muud kui iseenesestmõistetav ega ambitsiooni suurus, millega autorid valitud näituseteemat lahkama asusid. Sest tööd tehes ja süvenedes sünnib armastus, ja armastus, öeldakse, on pime, ütlevad näituse tegijad.

„Kas kõik on nii, nagu “nägijad” näevad, mis hetkest nägemine hakkab pimestama, küsib väljapanek vaatajailt. Kuidas õppida või õpetada nägema ja kuidas kirjeldada olukordi, kus nägija ei näe ja pime pole pime? Mis on sotsiaalne pimedus? Miks on pimedad nagu ka sotsiaalselt “pimedad” ühiskonnas erinevatel põhjustel alavääristatud ja “nägijad” ei näe või ei taha näha tõeliselt?“ – need on vaid osa näituse autorite poolt esitatud küsimustest, mis kasvavad isiklikust haavatavusest sootsiumi keskpunktini, konkreetseist empaatiaavaldusist inimõiguste deklaratsioonini.

Vähemuse puue avab kompensatsioonivõimaluste ja tundlikkuse kohatise terava ilu, mis muudab ilmajäetuse teisejärguliseks, ulatub temast kaugele välja, sest on omane ka enamusele. Ja modellide leplik paindlikkus ilmutabend kohati suuremana kui armastajate omavastutuse defineerimisest sündinud etteheited iseendale ja maailmale.

Nii kuulub näituse autorite suurim kummardus Eestis elavate nägemispuudega inimeste vahendusisik Maarja Haamerile ja kõikidele projektis osalenud pimedatele ja nägemispuudega modellidele: Aron Leppik, Maarja Haamer, Vello Vart, Ališer Hožanijazov, Priit Kasepalu, Sülvi Sarapuu, Riho Roosioja, Jekaterina Nekhaeva, Eduard Nekhaev, Kaili Mikk, Mari-Liis Täht, Margo Joost, Sergei Mund, Kai Kuusk, Gerli Kangur, Veronika Sõstar, Jakob Rosin.

"Nägemise õpetus" on publikule tasuta ning jääb lahti 3. septembrini.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: