Arvustus. "Tume torn" on viltu ({{commentsTotal}})

"Tume torn" Autor/allikas: kaader filmist

Uus film kinolevis

"Tume torn" (Dark Tower)

Lavastaja Nikolaj Arcel

Osades Idris Elba, Matthew McConaughey, Tom Taylor

Kinodes alates 11. augustist

4/10

Menuka õuduskirjaniku Stephen Kingi teoseid on filmikeelde tõlgitud kümneid kordi. Vahel paremini ("The Shining"! - toim.), vahel halvemini – raamatuid on alati riskantne filmideks vändata, eriti kui tegemist fantaasiakirjandusega. Varastel 80ndatel alanud "Tumeda torni" seeria, Kingi opus magnum, oli mingi ime läbi jäänud siiani puutumata. Loodus (või antud juhul Kingi teoste põhjal vändatud filmide nimistu) kahjuks tühja kohta ei salli ja nüüd laiutab "Tume torn" uhkelt kinoekraanidel.

Uhkuseks tegelikult põhjust pole, tegu on otsesõnu paraja käkiga. Pole midagi peletavamat kehvalt arendatud fantaasiamaailmast ja täpselt seda võib pelgalt 95-minutise "Tumeda torni" peamiseks probleemiks pidada. Mitte, et ma kinos soovinuksin filmi pikemat kestust, tüütu ja veniv on ta praeguselgi kujul, aga on üpris selge, et pooleteisest tunnist mahuka fantaasialoo jaoks ei piisa. Struktuur lonkab, alustades teose kogupikkuse suhtes liiga põhjalikust sissejuhatusest ja lõpetades tormaka finišiga, mis probleemistiku näilist tõsidust arvestades absurdselt lihtsalt kätte tuleb.

Tekib küsimus, kas süžeed üldse tasus ainsasse filmi mahutada. Jääb tunne, nagu oleks algselt hoopis kaalukam lugu, mille keskmes on maailmahävitusplaanidega maniakk, eriti pealiskaudses ja läbematus vormis 95 minuti sisse pressitud, ohverdades selle vähesegi võlu, mis teistelgi põhjustel ebaõnnestunud filmil muidu säilida võinuks. Järjekordset noorteulmekate frantsiisi ma muidugi tagant utsitama ei kipu, aga linateos lonkab nii tugevalt, et ei jää üle muud, kui mõistatada, milline jengaklots vahelt ära tõmmati, et see torn nii vildakalt välja kukkus.

Siiski pole "Tume torn" üldse nii karjuvalt halb film, kui esilinastust saatnud negatiivne kumu eeldada lubanuks. Ühtki otseselt õnnestunud aspekti ma filmis ei täheldanud, kui ehk täitsa korralikud näitlejatööd kõrvale jätta, aga teos pole ka piisavalt vilets, et selle üle kinosaalis irvitada või hiljem tuliselt hagu anda. Selles mõttes on "Tume torn" lihtsalt üks kurvastavalt mõttetu film. Parimal juhul suudab see raamatu tulihingelised fännid endast välja ajada.

Küsimus on paljuski ka tegelastes, keda sarnaselt maailmaga, kus nad eksisteerivad, on kujutatud pealiskaudselt ning arenguteta. Võtame või Matthew McConaughey kehastatud mehe mustas, kelle ainus funktsioon on tõsise näoga ringi jalutada ja kuulutada, kuidas maailm peatsele hukule on määratud. Idris Elba tegelaskuju on veel hullem, kuna tema on kangelane, kellele publik pöialt peaks hoidma. Kangelane pole ta aga mitte filmis korda saadetava tõttu, vaid sellepärast, et teised tegelased ütlevad nii. Väidetavalt vändatakse Elba karakteri taustaloost eraldi telesari, mis filmile kindla peale kaalu lisaks, aga hetkel pole sel erilist vahet, sest kesiselt kirjutatud tegelast see ei päästa. Ja noh, peaosaline Jake, see laps, on lihtsalt nõme tüüp.

Kui "Tume torn" kuidagi töötab, siis ainult lastefilmina, ehkki ilmselt on ta selle sihtgrupi jaoks natuke liiga tume ja vägivaldne. Samas ei taha ma nii kehva filmi üldse lastele soovitada – nemadki väärivad palju paremat. Üldiselt soovitan "Tumedast tornist" hoiduda ja raha taskusse jätta, et keegi jumala eest järge väntama ei kipuks. Pealegi on Kingi teose põhjal peagi ilmumas uhiuus "It", mis esialgse info põhjal asjalik adaptsioon paistab olevat, nii et parem alternatiiv mehe loomingu austajaile pole enam mägede taga.

Treiler: 

Toimetaja: Valner Valme



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: