Tartuffi populaarseim film kogus 2600 vaatajat ({{commentsTotal}})

Tartuff 2017
Tartuff 2017 Autor/allikas: Oliver Kuusk

„Ohoo,” väljendas oma üllatust Poola näitleja Magdalena Boczarska, kui sai teada, et film „Armastuse kunst”, kus ta peaosa mängib, tõi Tartu Raekoja platsile natuke üle 2600 vaataja.

Nii suur vaatajate hulk ühe seansi kohta on erakordne ka rahvusvaheliselt.

Boczarska oli ööl vastu pühapäeva lõppenud PÖFFi armastusfilmide festivali Tartuff peakülaline ja „Armastuse kunst” festivali kõige populaarsem film. See on sotsialistliku Poola esimese seksist rääkiva raamatu väljaandmise ja selle autori Michalina Wisłocka lugu, mis annab võimaluse tõmmata paralleele meie enda esimese seksiraamatuga „Avameelselt abielust”.

Viimase sai Boczarska ka enesele kingiks - pühendusega Tartuffilt. „Aga kus on pildid?” küsis näitlejanna naljaga pooleks pärast selle esimest sirvimist.

Populaarsuselt järgnesid „Armastuse kunstile” Austraalia film „Tanna” ja Norra film „Tere tulemast Norrasse!”, millest kumbki kogus veidi üle 2100 vaataja. Menukaim dokumentaalfilm oli ligemale 300 vaatajaga internetikohtamist käsitlev „#Single”.

Publik hääletas oma lemmikfilmiks „Tanna”, millele järgnesid „Armastuse kunst” ja autistide armastusest rääkiv „Tagasi pole vaja”. Võidufilmi režissöörid Bentley Dean ja Martin Butler saavad auhinnaks skulptuuri „Suudlevad tudengid”. Hääletajaid oli ligemale tuhat.

Kõige populaarsem üritus oli Comedy Estonia etendus, mida jälgis 1500 inimest.

Esimest korda aset leidnud male- ja kabesimultaanil, mille andis neljakordne mõttespordi mitmevõistluse maailmameister Andres Kuusk, suutis aisana võidu välja mängida IT-spetsialist Targo Tennisberg. Osales 18 maletajat ja üks kabetaja, noorim osaleja oli 6-, vanim 81-aastane.

Laupäeva õhtul Eestist üle käinud äikesetorm ei jätnud mõjutamata ka Tartuffi. Seansid küll toimusid, aga neile kogunesid ainult tõelised entusiastid. Nii näiteks vaatas Itaalia filmi „Fortunata ehk Õnneseen” üle 200 inimese, kes ei lahkunud ka pärast seda, kui kell 22 algama pidanud seanss marutuule tõttu üle poole tunni edasi lükati.

„Ekstreemsed olud, ekstreemsed inimesed – tõeline Tartu vaim,” ütles festivali juht Agnes Nurme.

Koos üritustega kogus tänavune festival 17 000 külastust.

Järgmine PÖFF leiab aset 6.-11. augustini 2018. aastal.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: