Võtikveres valiti võitjaks Eeva Park ({{commentsTotal}})

Võtikvere raamatuküla peol. Eeva Pargiga vestlevad Lilli-Krõõt Repnau ja Imbi Paju.
Võtikvere raamatuküla peol. Eeva Pargiga vestlevad Lilli-Krõõt Repnau ja Imbi Paju. Autor/allikas: Riina Mägi

Võtikvere Raamatuküla annab juba kolmandat aastat välja Elise Rosalie Auna (1863-1932) nimelist kirjanduspreemiat, mille laureaadiks valiti sel aastal kirjanik Eeva Park.

Pargi loomingu puhul hinnati keele kujundlikust, voolavust, julgust tõsta esile inimsuhete keerulisust ja üksikisiku eksistentsiaalseid küsimusi, ühiskondlikke probleeme, mälu ja ajalugu. Samas pole Eeva Pargi looming raskepärane vaid poeetiline keel lisab elule poeesiat," kommenteerisid preemia algatajad Imbi Paju ja Lilli-Krõõt Repnau.

Elise Rosalie Aun, elas Võtikveres oma metsateadlasest ja metsaülemast venna Karl Eduard Auna peres aastale 1888 ja pisteliselt sellele järgnevatel aastatel ja oli omaaja üks mõjukamaid luuletajaid, kelle tekste viisistas helilooja ja dirigent Miina Härma. Võtikvere perioodil oli ta loomingulises kirjavahetuises mõttekaaslase Hanna Haavaga. Ta kuulus oma aja ühe mõjukama naise kirjaniku, haritlase ja ajakirjaniku Lilli Suburgi sõpruiskonda ja aitas koos Hugo Treffneri ja Carl Robert Jakobsoniga toimetada tema filosoofilist ajakirja Linda.

Kirjanduspreemia idee algatas Võtikvere raamatuküla vabaõhusalongi perenaine, kirjanik ja filmitegija Imbi Paju koos kunstnik ja luuletaja Lilli-Krõõt Repnauga. Preemia koosneb Lilli-Krõõt Repnau graafilisest lehest ja graafiliselt kujundatud tänukirjast.

Varem on saanud Elise Rosalie Auna kirjanduspreemia kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar ja luuletyaja ja tõlkija Ly Seppel. Leena Kurvet Käosaar oli sel aastal ka abiliseks laureaadi väljaselgitamisel.

Võtikvere raamatuküla tähistas 12. augustil 18 sünnipäeva.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: