Peeter Sauter. Tere hommikust ja head õhtut... ({{commentsTotal}})

New Yorgi naine hommikuhämuses pargis tervisejooksul.
New Yorgi naine hommikuhämuses pargis tervisejooksul. Autor/allikas: AP/Scanpix

Miniessee miniprobleemist tervituseks Lindepuu Hendrikule, kelle saeveskist laudu tuleb mühinal. Pane voodriks või põrandalaudadeks, igale poole sobivad ühtviisi hästi. Hiljuti tulid Bronka Nowicka ja Sławomir Mrożeki tõlked.

Kummaline, kuidas lihtsad tavalised sõnad saavad uusi tähendusi, kui tulevad eri inimeste suult või sulest.

Kujutame ette, et sellise lihtsa luuletuse:
„tere hommikust!
ja head õhtut...“
kirjutaksid erinevad autorid. Ja miks nad ei võiks.

Oletame, et see oleks Jaan Kaplinski luuletus. Küll oleks ilus malbe ja nukravõitu kaunis tekst. Veidi pateetiline ehk, aga ikka kena. Räägiks loodusest ja vaataks loojangusse. Silm läheb niiskeks.

Samas, kui täpselt sama teksti kirjutaks Kivisildniku Sven, oleks tegu mürgise ja iroonilise tekstiga. Ilmselt on tal kõigest pohhui, lahmib ja laamendab, tõmbab kõigele vee peale. Imestab maailma rumaluse üle: tere hommikust! Ja saadab samas kõik pikalt: head õhtut...

No Doris Kareva ei saaks vist taolist kirjutada. Millegipärast. Miks, ei oska ma öelda.

Õnnepalu Tõnu saaks. Ja võiks!

Vanapale sobinuks see tekst ja oleks siis hoopis teine tekst. Andres Ehin võinuks muidugi taolise teha ja see kõlaks siis hoopis Ehini häälega ja asetuks tema luule konteksti.

Ma kujutlen teksti isegi poliitikute suhu ja pähe. Jürgen Ligilt oleks see irooniline ja veidi nagu blaseerunud kõigi viimaste poliitkempluste üle ja saabuvate valimiste temaatikasse.

Kaarel Tarandilt kultuuripoliitiline ohe.

Indrek Tarandilt jälle reibas „pole midagi, kohe lähme edasi“ steitment.

Kui Juhan Viiding pani kogu pealkirjaks „Tänan ja palun“, tundus see erakordselt sügav. Ja oligi.

Kui Juhan Juurikas masuurikas oleks taolise kogupealkirjaga välja tulnud, oleks külmaks jätnud. Isegi Juurika Juhani „Selges eesti keeles“ oleks tundunud pingutatuna. Aga Viidingul oli ilus ja klaar.

Ja selge, et luuletus oleks tõlkimatu. Kui hakkasime tõlkima Kaplinski luuletust: „tere hommikust! ja head õhtut...“ inglise keelde, siis mis me saaksime? „good morning! and good night...“ Mage kuidagi. Pole nagu päris see. Pole ehtne Kaplinski.

Mu mõte pole küll uus. Borges, Jorge Luis, ajas sama jura juba ammuilma, selles Don Quijote tõelise autori loos. (Siinkohal kummardus Kai Aareleiule, et ta on viitsinud uue Borgese teha Loomingu Raamatukogule. Loe ja laula südames kaasa.) (Muide, lugege ka siitsamast kultuuriportaalist Iiris Viirpalu arvustust sellele - VV.)

Borges ise kirjutanuks selle luuletuse küll argentiina keeles. (Valner, palun jäta argentiina keel alles.) Ja selle sügavusi oleks saanud oma lõpetamata doktoritöös analüüsida kamraad Kaevatsi Mihkel, kes tudeeris argentiina keelt Buenos Aireses ja kui ma hiljuti kohtasin teda Stromkal argentiina koera (ja armsa abikaasa Anaiga) jalutamas, siis rääkis Mihkel koeraga ainult argentiina keeles. Mulle tundus, et valdavalt arutlesid nad Borgese üle.

Mina olin koos tütarlapsega, kellega üldse ühist keelt ei leidnud, kuigi oleme eestlased. No „tere hommikust ja head õhtut“ mõtlesin minagi, aga see ei olnud luule, vaid pigem hall eluproosa.

Samas võib sama luuletus autorite eri eluperioodidel tähendada midagi sootuks erinevat. Oletame, et see oleks Leelo Tungla noorpõlvevärss. Kus pakataks alles elurõõmust! Stalin tõuseks püsti, lööks kulpi ja annaks Stalini preemia. Vot tak nada stihi pisat! Kui Leelo kirjutaks selle nüüd, oleks seal elutarkust, küpsust.

Kui luuletuse kirjutaks aga Maarja Kangro, oleks tekstis krüptilisust ja mitmekihilisust. Peent muiet nagunii. Lugege prooviks Maarja Kangro võimalikku luuletust ja kuulake Maarja ettekandes: „tere hommikust! (paus, ootus, paus kannab pikalt, ja siis järgneb kiire coda) ja head õhtut...“

Klassikute kallale ei tihka eriti ronida, aga selge, et tekst oleks võinud kuuluda Juhan Liivile (varsti läheb ta venna talus jälle peoks) või Ernst Ennole. Ja mõlemad olnuks täiesti eri tekstid.

Nii võib see lihtne luuletus rännata tulevikku ja tulevad uued ja uued autorid, kelle arvutis saab tekst värske värvi.

Nagu on uus iga hommik ja nagu sarnaneb eelmisega veidi iga õhtu.

Kelle sule alla ma veel seda teksti suudan kujutleda?

Oh, mitmete. Rooste Jürgeni? Loomulikult. Ja jälle tema soolaterakeste ja soojusega vürtsitatult. Võtame mõne prosaisti ka. Paavo Matsini sulest tulnuna oleks selge, et tekst varjab saladusi, mida varsti veidi avatakse, aga kindlasti mitte lõpuni. Need fraasid lausuks mõni isepäine balti aadlik või vene blatnoi.

Nii ei ole sõnal sõnaraamatus selget tähendust. Kuigi meil on etümoloogiasõnaraamat ja igasugu muid sõnaraamatuid.

Tähendus tekib sõnale autori suus ja kirjas. Ja on iga kord uus.

Inimesed on teinud fotosid aastate lõikes, pannes oma lapsed ikka ja jälle samuti riide ja samasse asendisse. Avaldab alati muljet.

Mati Unt kirjutas oma kollase kassi uuesti. Ja saigi täiesti uue loo.

Ma muide nägin kord seda kassi. Tuli teine Kiiu-Aablas akna taha mind tervitama. Mul oli kohe selge, et see on Mati Unt. Nii et mitte vaid sõnad, aga ka kassid saavad vahel uusi tähendusi.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: