Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe ({{commentsTotal}})

Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants Autor/allikas: Kaader filmist

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

Filmi peategelane Ismael (Mathieu Amalric) on stsenarist ja režissöör, kes töötab filmi kallal oma kadunud vennast ning püüab üle saada 20 aastat tagasi kadunuks jäänud ja surnuks kuulutatud abikaasa Carlotta Bloomi (Marion Cotilliard) kaotusest. Ta tutvub sarmika Sylviaga (Charlotte Gainsbourg) ja asub tööle, kui ühel päeval ilmub välja Carlotta, lüües kõikuma kujunema hakkava uue elukorralduse.

Cannes’i filmifestivali sel kevadel avanud “Ismaeli vaimud” pole müsteerium, ehkki pealkirja või treileri järgi võiks seda arvata. Tegemist on klassikalise psühholoogilise draamaga, mille keskmes isiklike muredega maadlev kunstnik, püüdes neid lahendada teraapilise loomeprotsessi kaudu. Ismaeli peamiseks vaimuks on ta enda suutmatus vaadata peeglisse - ta ei oska leida vastust, miks Carlotta ta juurest ära läks või õigemini, mis veel hullem, ta ei suuda püstitada isegi seda küsimust. Desplechin ei juurdle samuti nende põhjuste üle, miks kaunis naine abikaasa ja isa hülgab, vaid keskendub Carlotta tagasitulekuga kaasnevatele raputustele meeste maailmas, minnes meheliku egoismi ahvatlevasse lõksu.

“Ismaeli vaimud” pole ühtlane film, kohati on ta sama rabe nagu Ismaeli tegelaskuju ise, keda Desplechini üks lemmiknäitlejaid Mathieu Amalric nauditavalt edasi annab. Desplechin pendeldab bergmanliku psühhodraama ja seiklusfilmi vahel, tuues kammerlikku armukolmnurka aeg ajalt sisse Ismaeli lavastatud (või kirjutatud või hoopis mõeldud) spioonifilmi stseene. Filmi meeldejäävamad hetked on episoodid Carlotta ja Sylviaga, kui need kaks naist ja suurepärast näitlejat teineteist tundma õpivad ning püüavad uues olukorras hakkama saada.

Neis stseenides peituvale potentsiaalile saada filmi kandvaks osaks ja neid tegelaskujusid kehastavate näitlejate andekusele vaatamata ei pühenda Desplechin sellele kuigi palju aega, vaid eelistab näidata Ismaeli tema otsustamatuses. Asja veel keerulisemaks tegemiseks toob Desplechin sisse ajalised nihked, viies tegevustiku mitu korda paar aastat tagasi. Ajahüpete eesmärk jääbki selgusetuks, võibolla soovis lavastaja seeläbi selgitada tegelaste motiive või karaktereid või anda hoopis võimaluse kujundada alternatiivreaalsus, andes sündmustikule värske lähtepunkti, uue alguse ja suuna.

Desplechini “Ismaeli vaimud” on soodne võimalus režissööriga kaasa mõelda ja ka tutvuda selle prantsuse kinos üpris nimeka filmitegija värske tööga. Desplechini paremaid filme tuleb aga otsida ta filmograafiast.

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: