Sõltumatu Tantsu Lava alustab nüüdistantsuteemalise haridusprogrammiga ({{commentsTotal}})

{{1502795100000 | amCalendar}}
Sõltumatu Tantsu Lava.
Sõltumatu Tantsu Lava. Autor/allikas: STL

Sõltumatu Tantsu Lava (STL) alustab sügisel noortele ja koolidele suunatud tantsule pühendatud haridusprogrammiga, kus avatakse kaasaegse tantsu teemat nii publiku kui ka tantsumaastiku seisukohast.

Vaba vormiga haridusprogramm kaasneb STL-i sügis-talve programmi kuuluvate etendustega ning on mõeldud sissejuhatuseks kaasaegse tantsu valdkonda kui ühte teatrižanrisse. Loengud koos visuaalsete näidetega annavad ülevaate kaasaegsest tantsust, selle kohast tänases teatripildis ning sellest, kuidas tantsulavastust vaadata ja sellest paremini aru saada. Loengud on üles ehitatud kaasaval viisil: noored saavad ise küsida, rääkida oma vaatamiskogemusest, samuti on loengu ülesehitus tantsuvaldkonnast lähtuvalt dünaamilisem ja loomingulisem.

Loengud tegelevad muu hulgas järgmiste teemadega:

Mis on kaasaegne tants? Kuidas seda iseloomustada ning millised jooned iseloomustavad nüüdistantsu. Tuuakse näiteid kohalikult teatrimaastikult.

Kuidas vaadata ja „mõista“ nüüdistantsu?

loo puudumine – lavapildid, tunnetuslikkus, kogemuslikkus, kohalolu, seisund

kehalisus – seisundi, idee ja sisu väljendus keha kaudu

Vaatluse all on STLi programmi kuuluvad lavastused.

Nüüdistants Eestis: kohalik tantsumaastik ja nüüdistants teatrimaastikul – nüüdistants kui üks etenduskunsti žanr, nüüdistantsus tegutsejad, STL-i roll.

"STL on võtnud positsiooni Eesti nüüdistantsu arendajana ning valdkondliku eestkõnelejana, tuues välja iseseisvate tantsukunstnike ja truppide lavastusi," ütles STL-i haridusprogrammi juht Iiris Viirpalu.

STÜ ehk Sõltumatu Tantsu Ühendus on 2005. aastal loodud organisatsioon, mis on pühendunud nüüdistantsukunsti arendamisele ning pakub avatud platvormi sellega seonduvatele tegevustele. STL toob välja koreograafide ja tantsutruppide lavastusi, pakkudes tuge ideede vormistamisel, ja seisab hea selle eest, et kunstnike taotlused algidee staadiumist ühes heli- ja valguskujundusega lavale jõuaks. STL keskendub liikumise ja kehaga tegelevate lavastuste väljatoomisele, mis kasutavad nüüdisetenduskunstile omast väljenduslaadi. 

Lisaks etendustele toimuvad STL-is töötoad, loomingulised residentuurid, korraldatakse nüüdistantsu uute tulijate platvormi Premiere ning kunstnike vaba kohtumisplatvormi – ürituste sarja Greenfield. STL teeb järjepidevat koostööd rahvusvaheliste koreograafidega, olles koostööpartneriks mitmes rahvusvahelises projektis ning esitades Eesti autorite töid regulaarselt välismaal.

Lisainfo haridusprogrammist: iiris@stl.ee

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: