ERR.ee video: vestlusring kirjandusklassikutest ({{commentsTotal}})

9. septembril korraldas Tallinna Kirjanduskeskus koostöös Kadrioru pargiga Eesti esimese Kirjandustänava festivali. ERR kultuuriportaal kandis festivalilt kell 13.30 üle vestlusring kirjandusklassikutest. Kõnelesid Janika Kronberg, Johanna Ross, Märt Väljataga, vestlust juhib Pille-Riin Larm. Avaldame sündmusest video.

Festival tahab tähelepanu tõmmata kirjanduspärandile meie linnaruumis ning tuua samal ajal elav kirjandus otse tänavale. Festivali üks ideid on, et inimesed võiksid helendavate ekraanide asemel rohkem valgustust leida raamatutest.

„Koidula tänav on Tallinnas ainulaadne tänav, sest selle alguses on Tammsaare muuseum ja teises otsas Vilde muuseum. Ent on vähe teada, et tänava keskpaigas asub ka spetsiaalselt eesti kirjanikele ehitatud kortermaja, kus on elanud ja elavad tänini mitmed armastatud kirjanikud. Lisaks on tänav ka kirjaniku-nimeline. Teiste sõnadega: Koidula tänav on eriliselt tihe kirjanduslikest jalajälgedest,“ põhjendas asukohavalikut Tallinna Kirjanduskeskuse direktor ja üks peakorraldaja Maarja Vaino.

Kirjandustänava festivali raames tulevad üheks päevaks tänavale nii kirjanikud kui kirjandusasutused. Avatud telkides on kogu päev võimalik osa saada just festivaliks loodud programmist, kohtuda kirjanikega, kuulata kõnekaid kultuuri- ja kirjandusteemalisi arutelusid. Teiste seas on kohal Viivi Luik, Tõnu Õnnepalu, Kristiina Ehin, Karl-Martin Sinijärv, Indrek Koff, Doris Kareva, Janika Kronberg jpt. Melu tekitavad ka kultuuriloolised jalutuskäigud, raamatute esitlused, raamatute müük jm.

„Üheks olulisemaks sündmuseks peame kindlasti Mati Undi-nimelise pingi avamist Luigetiigi ääres,“ ütles Vaino. „Samuti usume, et pisut provokatiivsena mõjub välinäitus linnaruumist, kuhu on paigutatud uusi kirjanike fiktiivseid monumente – saab fantaasia tööle panna ja mõelda, kuidas need päriselus võiksid Tallinnas välja näha.“

Eraldi lastetegevusi pakuvad Keskraamatukogu, Rahva Raamat ja Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Külastajaid ootavad kirjanduslikud välinäitused, tänavatoit, muusika ja mitmed üllatused. 

Õhtul toimub Vilde muuseumis Raadio Ööülikooli avalik salvestus Joonas Hellermaa ja Kadri Tüüri eestvedamisel. Tammsaare hoovis peetakse kirjanduspiknik koos Viivi Luige, Tõnu Õnnepalu ja Lauri Sommeriga. 

„Erilise rosina õhtuhämaruses pakub MTÜ Valgusfestival kogu tänava ulatuses kirjanduslikke valgusinstallatsioone näidates,“ sõnas Vaino. „Vaadata saab valgustatud raamatuid, lugeda majaseintelt kirjanike põnevaid ütlemisi ning sõna otseses mõttes näha erinevate kirjanike jalajälgi Koidula tänaval.“

Koostöös Valgusfestivaliga hakkavad Koidula 17 (kirjanikele ehitatud maja) maja ees liikuma mitmete seal majas elanud ja elavate kirjanike jalajäljed (Mati Unt, Viivi Luik, Juhan Viiding, Jaak Jõerüüt jt).  Koidula tänava mitmete majade fassaadidele projitseeritakse õhtuhämaruses (kell 21) eesti kirjanike toredaid ja tabavaid ütlusi. Lisaks on ka installatsioon leedidega varustatud rippuvate raamatutega, mille idee on kantud sellest, et inimesed võiksid helendava ekraani asemel rohkem saada valgustust raamatutest.

Festival on tasuta.

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: