Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest ({{commentsTotal}})

Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

Afektide ja emotsioonide uurimine on üks aktuaalsemaid kultuuriuuringute valdkondi, mis laiendab ratsionaalse inimkogemuse uurimist olulise dimensiooni võrra ja aitab ühiskonda mitmekülgsemalt mõtestada. Kirjandus ja teised kunstid ühelt poolt peegeldavad inimeste tajusid, kuid teiselt poolt kutsuvad neid ka esile.

Konverents keskendub moderniseerumisprotsessiga seotud hirmudele ja lootustele, mis said alguse 19. sajandi naturalismist ja dekadentsist ning mõjutasid erinevaid kunstivaldkondi ja seeläbi ka ühiskonda laiemalt kogu 20. sajandi vältel. Ettekandeid peetakse kirjandusest, kujutavast kunstist, muusikast ja teatrist, nii üksikautorite loomingust, žanritest kui ka konkreetsetest teostest. Erilist tähelepanu pööratakse kunstilistele moderniseerumisprotsessidele soome, eesti, poola, prantsuse ja inglise kirjanduses. Konverentsi peamine töökeel on inglise keel, kuid ettekandeid on ka prantsuse keeles.

Rahvusvaheline konverents, mis toob esinejaid kokku Euroopast, Põhja-Ameerikast, Aasiast ja Austraaliast, on jätkuks kahe maa, Eesti ja Soome, kirjandus- ja kultuuriuurijate aastatepikkusele edukale koostööle. Eriti viljakas on olnud dekadentsi ja naturalismiuurijate rahvusvaheline võrgustik, mille raames on alates 2008. aastast korraldatud teadusüritusi ja osaletud üksteise uurimisprojektides.

Konverentsi kahel esimesel päeval, 15. ja 16. augustil peetakse ettekandeid ja paneeldiskussioone Tallinnas, seejärel sõidetakse üle lahe ja 17. ning 18. augustil jätkub üritus Helsingis. Plenaarettekannetega esineb neli rahvusvaheliselt tunnustatud ja hinnatud modernismiuurijat. Tallinnas peavad plenaarettekande prof Matthew D. Potolsky Utah ülikoolist ja prof Pirjo Lyytikainen Helsingi ülikoolist ja Helsingis prof Patrizia Lombardo Genfi ülikoolist ja prof Carolyn Burdett Londoni ülikoolist.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: