Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse esimene näitus toob välja äärealade kontrastid ({{commentsTotal}})

Juhan Kuusi foto
Juhan Kuusi foto "Oudtshoorn"

Eesti ainus dokumentaalfotograafiale keskenduv Juhan Kuusi Dokfoto Keskus avab 18. augustil esimese näituse “Perifeeria – Kihnust Lõuna-Aafrikani”. Telliskivi Loomelinnaku galeriis tuuakse avalikkuse ette Annika Haasi, Birgit Püve, Helen Ree, Triin Kerge ja Juhan Kuusi tööd, mis viivad külastajad perifeersetele rännakutele.

Näituse kuraatori ja dokfoto keskuse asutaja Kristel Lauri sõnul on avatav näitus esimene osa seeriast, mis aitab väärtustada Eesti dokumentaalfotograafiat ning toetada selle tutvustamist nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. “Keskuse missiooniks on kokku tuua fotograafid ja huvilised, kes dokumentaalfoto vahendusel jutustavad ja kogevad lugusid, mis inspireerivad, rikastavad, kaasavad ning muudavad elusid,” lausus Laur.

Dokfoto keskus keskendub oma tegevustes teemadele, millel on oluline mõju inimkonnale ja mis edendavad dokumentaalfoto maastikku. “Me teame, et pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, mistõttu annavad need tihtipeale maailmast edasi hoopis sisukamaid lugusid kui seda ainult sõnas kirjeldada saab. Dokumentaalfotode puhul on aga tegemist lugudega elust enesest, mis avardavad maailmapilti ja tutvustavad eri paikade kultuuri,” lausus keskuse kaasasutaja ja kuraator Toomas Järvet.

Esimene näitus keskendub perifeeria ehk äärealadel elavate inimeste eludele. Hoolimata tänapäevastest reisimisvõimalustest ja tehnoloogiast, mis muudavad maailmas toimuva ühtmoodi kättesaadavaks nii suurlinnas kui ka väikeses külas, on meie ümber paljusid elusid, millest meil pole aimugi. Kuidas elatakse väljaspool suurlinnu ja peavoolust eemal? Milline on sealne elufilosoofia? Aga kus algab ja kus lõppeb perifeeria? Tundmatut perifeeriat ja elulaadi võib leida üsna lähedalt ning sellel näitusel ongi erinevad kaugused esindatud: Kihnust Lõuna-Aafrikani.

Dokumentaalfoto näitus “Perifeeria – Kihnust Lõuna-Aafrikani” on Telliskivi Loomelinnaku B-maja galeriis avatud 30. oktoobrini. Näitusel on esindatud viie tuntud Eesti dokumentaalfotograafi teosed: Annika Haas, Birgit Püve, Helen Ree, Triin Kerge ja Juhan Kuus.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: