Suri kirjanik Hans Luik ({{commentsTotal}})

Hans Luik
Hans Luik Autor/allikas: PM/Scanpix

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

Tavalised algussõnad: lahkus pärast pikka rasket haigust – need oleksid võimalikud ka Hans Luige puhul, just niimoodi see oli. Aga ometi tundub õigem, kui ütleme teisiti: pärast pikka, keerukat, sündmusrohket, püüdlustest ja saavutustest tulvil elu lahkus13. augustil 2017 Hans Luik, proosakirjanik ja dramaturg, stsenarist ja kirjastaja, Luikede dünastia tala.

Sündinud 26. märtsil 1927, kasvades Eesti Vabariigi edukas perekonnas, sai ta juba poisipõlves aimu sellest, et ainult tegu viib sihile. Ta astus ellu õhinaga, mille lõikas läbi Vene okupatsiooni toorus. Juuniküüditamine oleks võinud jalapealt kõigele lõpu teha, Luik on sellest mõjusalt kirjutanud, aga õnneks läks teisiti, ja Krasnojarski krais kasvas Hans meheks, kes oskab ja suudab. Igasugustes tingimustes, ka halvimates.
Niisugusena näeme teda kogu ta pika elu jooksul. Oma proosaloomingu ja näidenditega on ta olnud kaasarääkijaks igapäevaelu olulistel teemadel. Venemaal ja tollastes sotsmaadeski tähelepanu äratanud näidendiga „Homsed tähed“ hakkas Hans Luik revideerima tardunud revolutsioonikäsitlust ja lisama sinna „uudisandmeid“. Muidugi tekitas see hulga tsensuurisekeldusi. Aga aastaid hiljem kujunes sellisest revolutsiooni „ümberkirjutamisest“ oluline vene draamalaine.

Hans Luik on avaldanud arvustusi, olnud mitme filmi stsenarist.

Viljakas on olnud Hans Luige töö tõlkijana. Ta viis mõnikord oma kolleege tagasihoidlikku pugerikku Vuti tänavas, kust kõik see alguse sai. Pärast Moskva teatriinstituudi lõpetamist oli vaja saada ka „esemeliselt“ jalad alla ja algas pool sajandit kestnud töö, mille haaret iseloomustagu mõned tõlgitud autorite nimed: Gogol, Turgenev, Tšehhov, Gorki, Leonov, Fedin, Bondarev, Granin, Zalõgin, Abramov, Kaverin, Nabokov; Bradbury, Wells.

Tuli tõlkida, lugeda korrektuure, vaielda toimetajatega. Selle kõrval valmis maja, kus siis juba enesekindlamalt võis töötada.
Vabariigi taastulekul sobis sinna majja suurepäraselt kirjastustegevus. Algul paar aastat vastsündinud „Kupraga“ ühinenud Luik asutas seejärel oma „Kuldsule“ ja näitas paljudele autoritele, kes olid harjunud nõukogudeaegse vaevalise kirjastamistööga, kui lahedalt ja rõõmsalt võib raamatuid välja anda.

Sellest elust on Hans Luik rääkinud oma peateoses, kolmeköitelises mammut-eluloos. Ta söandas panna sellele pealkirjaks „Minu imeline elu“ ja talus rahulikult vaimutsevaid kommentaare selle pealkirja ümber. „Aga mu elu on tõesti olnud imeline,“ ütles ta veendunult. Sest nii palju oli olnud võimalusi otsa saada, eksida, ebaõnnestuda, ja ega see tee olnudki lakkamatu edulugu. Aga visalt jätkates ja oma kätega, oma mõistuse toel elu vormides oli ta saavutanud täie õiguse selleks sõnaks: imeline.

Avaldame sügavat kaastunnet Hans Luige omastele ja jääme mäletama head kolleegi.

EESTI KIRJANIKE LIIT
EESTI TEATRILIIT
KULTUURIMINISTEERIUM

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: