Galerii. Kuidas süüst puhtaks saada? ({{commentsTotal}})

Tallinna Goethe Instituudi toel esitleb festival SAAL Biennaal 2017 Saksa kunstniku Julian Hetzeli teost „Schuldfabrik“, mis on kooslus kunstiinstallatsioonist ja tegevuskunstist. 15.-18. augustini on vaatajatel võimalus kogeda, kuidas ja kas üldse on võimalik süüst puhtaks saada.

“Schuldfabrik” on Goethe Instituudi teatel installatiivne parkuur läbi mitme ruumi. Julian Hetzel läheb süü ja süütunde uurimisel sügavuti, pakkudes jõuliselt ja üllatavalt välja kaasaegseid pattude lunastamise viise – ilukliinikust seebitootmiseni.

“Schuld” on saksakeelne termin, mis kannab endas kahte erinevat, aga samas ka seotud tähendust: “süütunne” kui moraalne kohustus ja “võlg” kui majanduslik kohustus. “Schuldfabrik” uurib nende kahe mõiste vahelist konflikti aga ka nende potentsiaalselt valorisatsiooni. Julian Hetzel on koostöös plastiliste kirurgide ja nende klientidega loonud seebi, mida valmistatakse rasvaimu kõrvalproduktina kogunevast inimrasvast. “Self – Human Soap” (“Ise – inimseep”) on loodud inimestelt inimestele. Seebi müügist saadud tulu annetatakse Aafrika kaevuehitusprojektidele.

„Schuldfabrik“ on seebipood, ilukliinik, pihitool ja jätkusuutlik süütunde taaskasutamise süsteem. Sellel installatsioonil on mitmeid ligipääse, samas puudub väljapääs. Teose “Schuldfabrik” puhul on kollektiivne mäletamiskohustus seatud silmitsi individuaalse unustamisõigusega. “Isegi kui pesed end seebiga ning kasutad ohtralt puhastuspulbrit, jääb su südametunnistus mustaks.”

Julian Hetzel tegutseb lavastaja, muusiku ja visuaalkunstnikuna. Tema tööd on poliitilise dimensiooni ja dokumentaalse lähenemisega ning paiknevad teatri, muusika ja meedia ühisalal ning neid on esitletud üle maailma.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: