Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel ({{commentsTotal}})

{{1502818560000 | amCalendar}}

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Sündmused leiavad aset muinasajal 800 aastat tagasi, tipnedes Madisepäeva lahinguga, milles olid vastamisi Sakala vanema Lembitu juhitud 6000-meheline eestlaste ühendvägi ja poole väiksem Mõõgavendade ordu. Lahing lõppes küll meie poole kaotusega, kuid tugevdas eestlaste vaimu vastu pidada ja hoida oma rahvust.

Suve mastaapseima vabaõhuetenduse tegevus hargneb Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetaval Lõhavere linnamäel. Nimiosalist kehastav Ott Kartau ütleb, et Lembitu oli väga aateline mees, kes uskus oma inimestesse ja vabadusse.

"Ja Lembitu unistab sellest, et meie ei pea mitte selle ristiusu alla põlvili laskuma, Lembitu püüab oma selja taha liita kokku terve Eestimaa, hakates ise vägesid juhtima. Ja kuna võõrast võimu Lembitu vihkab, siis seda keerulisem on talle see hetk, kui ta saab aru, et teada ei võeta enne tõsiselt, kui ta on iseennast teinud kuningaks," selgitas Kartau.

Lavastaja Peep Maasik ütles, et 800 aastat tagasi tahtsime vabad ja iseseisvad olla, kuid tal on tunne, et praegusel ajal on tänapäeva inimesed ära unustanud, milline vabaduse hind on või oli.

Etendust mängitakse alates neljapäevast ainult neljal korral, õnneks suudavad tribüünid mahutada umbes tuhat vaatajat.

Lavastuse peaosa mängib Ott Kartau (Von Krahli teater), teiste seas löövad kaasa Karol Kuntsel (Vanemuine), Vallo Kirs (Ugala), Märten Matsu (Rakvere teater), Silver Kaljula (Must Kast), Ragne Veensalu (Von Krahli teater), Jaune Kimmel (Rakvere teater), Grete Jürgenson (Rakvere teater), Ulrika Tolberg, Rauno Kaibiainen (Improteater IMPEERIUM), Artur Linnus, Elar Vahter (Viljandi kultuuriakadeemia tudeng). Massistseenides lööb kaasa üle 50 harrastusnäitleja, koorilauljad ja muusikud.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: