Viljandis avatakse eriti pikk kunstifestival ({{commentsTotal}})

Viljandi QQ festival.
Viljandi QQ festival.

18. augustist 17. septembrini peetakse Viljandis esmakordselt kunstifestival QQ, kus kuu vältel täidetakse väikelinna galeriid, kohvikud, tänavad, kodud ja pargid erinevate kunstivormidega visuaalkunstist keskkonnakunstini, filmikunstist muusika- ja tantsukunstini. Korraldajad nimetavad festivali teadaolevalt pikimaks Euroopas.

Kokku oodatakse kunstikuu raames Viljandisse lisaks kodumaistele tegijatele üle 50 väliskunstniku.

Viljandi kunstifestival QQ avatakse 18. augustil, mil kaheks nädalaks sõidab külla Soome kaasaegse kunsti rühm Arteground. Arteground on alates 2010.aastast oma tegemistega üles astunud lisaks Eestile ka Saksamaal, Rootsis ja Lätis. Viljandisse toob rühmitus traditsioonilisemat laadi maalikunsti näituste kõrval ka keskkonna- ja videokunsti, skulptuure, installatsioone ja luuletki. Festivali avapäeval saabub Viljandisse mitmeid juhtivaid Soome kunstnikke, et avada Mika Vesalahti kureeritud näitus "Nature of Culture". Samal õhtul esineb rahvusvaheline kooslus City Mirage, kus külalisesineja rollis astub üles Robert Jürjendal. Artegroundi raames avatakse linnas viis keskkonnakunsti objekti, tegeletakse kaasava kunstiga, Motörheadi kaverbänd 201 Plays Motörhead annab kontserdi ning korraldatakse Arteground veteranide marss läbi Viljandi.

Alates 22.augustist linastub neljal õhtul järjest neli kodumaist mängufilmi QQ Tänavakino programmi raames. Kino näidatakse koostöös Tartu Elektriteatriga, mis on 2011. aastast saadik Eestis eksperimentaalsete kinoseanssidega väljaspool oodatavaid kinosaale populaarust kogunud. Kunstifestivali QQ  jaoks on tartlased linastusteks välja otsinud neli eriilmelist paika linnas. Filme näidatakse Kaevumäel, Uueveski basseinide juures asuval nn Viljandi teisel trepimäel aga ka Männimäe paneelmajade ning kesklinnas vanade garaažide vahel.

Septembri algus toob festivalil kaasa Viljandi Loomemajanduskeskuse poolt kureeritava programmi, millesse mahuvad stencili ja tänavakunsti töötoad ja performance´d, kunstituurid jalgratastel, õhtused kontserdid ja peod. 9.septembril jõuab festival Koidu Seltsimajja, sest seal tegutsevad Supersonicum, Teatrihoov ja raamatubaar Romaan on koostöös loonud heli- ja etenduskunsti programmi residentuuride, töötubade, performance´ite ja etendustega. 

QQ kunstifestivalil astub Viljandi turuplatsil üles täiesti loomavaba tsirkus, tuleb korraldamisele Viljandi esimene kunstitäika, kus kaubelda saab nii kunstitarvete kui ka loominguga, esimene kunstiteemaline mälumäng ning esmakordselt toimuvad kunstivõhikutest giidide juhendatavad kunstituurid Viljandi linnas. Rõõmustada tasub ka noortel kunstihuvilistel, sest neile on pühendatud 3. septembril terve päev erinevaid tegevusi ning tänavakunsti- ja valgusinstallatsioonide õpitubasid. 

Kokku toimub kunstifestivali ajal Viljandis ligi 20 näitust. Kunstiga täidetakse nii kohalik spordihoone kui turistide lemmik veetorn. Muuhulgas avatakse 31. augustil näitus kuhu on oodatud ja valitud kunstiteosed vaid viljandlaste endi kodudest. 

Kuu aega kestva festivali teatepulga võtab QQ-lt  üle juba viiendat aastat toimuv Viljandi Music Walk ehk varasügisene jalutuskäik linnas, kuhu lisaks tavaks saanud kontsert- ja peoprogrammile, öisele rattasõidule, tänavaturgude päevale ja pühapäevasele pika laua hommikusöögile lisanduvad kunstifestivali poolt uue kuue saanud TÜVKA performance-päev Steve Vanoni juhtimisel ning õhtused visuaal- ja tänavakunsti projektid Berliinis resideeruva vabakutselise multidistsiplinaarse disaineri Tilen Sepiću ning kodumaise valguskunstniku Kristjan Suitsu eestvedamisel. 

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: