"Tempo" tegijad: pea on ka keha ({{commentsTotal}})

"Tempo" proovist. Autor/allikas: Anastasia Semjonova.

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Laval on Helen Reitsnik, Tatjana Romanova, Tiina Mölder, Kärt Tõnisson, Simo Kruusement, Ajjar Ausma. Kunstnik Keili Retter, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, heliloojad Helena Tulve, Tatjana Kozlova-Johannes ja Nathan Tulve, videokunstnik Einar Lints.

Produktsioon: Sõltumatu Tantsu Lava, Vaba Lava ja Väike Objekt A.

 

Kuidas selline kooslus tantsijad kokku sai?

Tiina Mölder: Need inimesed tahtsid koos olla, koos luua ja tantsida. Antud idee puudutas ja inspireeris.

Tatjana Romanova: Mina sain Helen Reitsnikult kutse. Aga enne seda mäletan, kuidas rääkisime Heleniga bussipeatuses seistes, et oleks mõnus teha koos, võib-olla looduses midagi. Loodus annab inimesele aega.

Kus ja kuidas tekkis idee luua lavastus "Tempo"?

Helen Reitsnik: Kiirteel Tartu - Tallinn bussis. Buss liikus, mõte liikus ja meil oli aega, polnud võimalik kuhugi kiirustada.

Millest "Tempo" vaatajale räägib?

Tiina: Ajast, selle mõõdust ja sügavusest. Mida aeg inimesega teeb ja kuidas inimene ajaga hakkama saab. Lavastus lubab end lihtsalt vaadata, aga samas annab võimaluse minna kaasa mõtterännakutega. 

Tanja: Tempost, mis on alati olemas. Meie sees, meie ümber, teistes. 

Simo Kruusement: Inimese suhtest ajaga. Vajadusest olla teistega koos ja üksi.

Milline on lavastuse loomise protsess olnud? 

Tiina: Minu jaoks jube põnev ja katsetuslik. Mulle meeldib, et me ei ole algusest peale ainult lõpptulemust taga ajanud, vaid proovidel viibinud hetkes. Teekond on olnud oluline. 

Kärt Tõnisson: Alustasime puhtalt liikumisest, koos tegemisest. Siis puurisime teemas sügavuti  ja uurisime oma arusaamu seoses ajaga. Proovisime erinevaid lähenemisi ja alati liikusime, ükskõik kas aeglaselt või kiirelt. 

Tanja: Oleme jõudnud isegi puhata suvel, selleks, et uuesti kokku saada ja jätkata uue energiaga.  Kogu loomemeeskonnaga luues on väga põnev eelkõige jälgida koostööd. Oleme olnud ausad ja tähelepanelikud üksteise suhtes, ei karda välja öelda, mida arvame, mis on  hea ja mis mitte nii hea. See mõjus protsessile väga positiivselt.

Kuidas puhkate? 

Tiina: Tanja magab kaua. Helen matkab ja seilab laidude vahel. Kärt läheb metsa ja ujuma. Mina puhkan Lätis.  

Kui palju töötab tantsija kehaga? Kui palju peaga?

Kärt: Keha peab olema vormis, et saada hakkama sellega, mis pea välja mõtleb. Samas, kui süvened liikumisse, võib see viia sind sellistesse ulmadesse, mis pea täiesti puhtaks löövad. 

Tanja: Nagu ikka kõik peaks olema tasakaalus. Minu pea on mu keha, mu keha on mu pea. Tantsija peaks valdama oma keha igas hetkes. Ajutöö on kindlasti loovuse allikas.

 

 

Miks mängukohaks just Noblessneri saal?

Tiina: Algne mõte oli olla korraga nii sees kui õues, tahtsime siduda ja tunda loodust ruumis olles. Tahtsime minna ruumi, kus on aeg juba olnud, kus on murenenud seinad... Meri liigub ja kohiseb kogu aeg omas rütmis, samas on mere ääres majad, milles hingab linna rütm. 

Tanja: Selle leitud ruumi värv, mõõt ja lõhn sobisid meile. Ruumis on tunda  nii töötempo järelkaja kui ka mahajäämise atmosfääri. Selline kontrast tekitab ruumi mõtetele.

Kas teil on kogu aeg kiire või aega küll?

Ajjar Ausma: Kiirusel on oma võlu, kiires tempos püsimine on nauditav ja viib edasi. Hea on vahepeal pulss üles saada ja ennast treenida. Aga sama oluline on võtta aega kuulata, vaadata ja lihtsalt olla.

Kui oluline on olla elus esimeste seas?

Tiina: Keegi ei taha maha jääda. Kui osaled jooksuvõistlustel, siis kes tahaks viimaseks jääda, ikka tahaks ennast ületada ja kiiresti joosta. Võistlus peaks käima iseendaga, sel juhul on oluline see tulemus, mis sind ennast õnnelikuks teeb. Enamasti õpib kaotusest rohkem kui võidust. Julgus ja tasakaal. Kõige suurem kaotus on allaandmine. 

Helen: Võitjad on alati hetkeks. Võit on alati suhteline. 

Millised on tähtsad hetked teie jaoks?

Tiina: Ilusad ja lummavad hetked. Rasked, mis nõuavad pingutust ja jäävad meelde. Hetked, millesse võid jäägitult sisse minna. Rõõmsad hetked koos kallite inimestega.

Tanja: Muutuste hetked.

Millises rütmis kaasaja inimene teguseb?

Ajjar: Iga inimene on erinev ja tegutseb oma rütmis. 

Simo: Muutuvas rütmis. Mõni on kärmem, mõni aeglasem, kuid tõsi on, et inimese rütm muutub nii päeva kui aasta ja põhimõtteliselt terve elu jooksul. Tähtis on pigem see, et inimene püsib ja jaksab tegutseda omas rütmis.

Kui võrrelda "Tempot" mõne muusikapalaga, siis mis lugu see oleks?

Tanja: Cyndi Lauperi "Time After Time".

Kui filmiga, mis film see oleks?

Tiina: Äkki Paolo Sorrentino "Noorus"?

"Tempo" klipid:

 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: