Valeriy Sakovi 70. sünnipäeva tähistatakse näitusega "Kunstniku pilk" ({{commentsTotal}})

Valeriy Sakov
Valeriy Sakov Autor/allikas: Pressimaterjalid

Täna avatakse Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu kohvikus Strix Valeriy Sakovi 70. sünnipäevale pühendatud ülevaatenäitus "Kunstniku pilk: pildid aastatest 1977–2017".

Väljapanekul võib näha kunstniku töid erinevatest ajastutest. Kokku on eksponeeritud kuusteist reproduktsiooni autori maaliloomingust, sh kunstniku noorepõlvepiltidest inspireeritud autoportree ja abikaasa portree. Näituse kõige varasemad tööd "Aeg" ja "Inspiratsioon" pärinevad 1977. aastast ning kujutavad filosoofilisi, ent samal ajal mängulisi mõtisklusi kunstniku elukutse üle. Unenäoliselt järelemõtlevad on ka 1984. aasta tööd "Inimene" ja "Unenägu".

Kunstniku hilisemast loomingust on näitusele valitud inimese ja looduse koostoimimist iseloomustavad "Tüdruk puuga" (2012) ja "Veevalaja" (2013), nagu ka inimese sisemist dialoogilisust peegeldav, aga samal ajal ka teoloogilisi motiive kõnetav "Maria" (2010). Kui "Solovetsi vaikelu" (2015) kujutab lummavat sissevaadet Vene põhjamaisesse olustikku, siis "Talvelind" paigutub ruumiliselt pigem talvisesse Kadrioru puumajade asumisse.

Vene kunstiteadlane Jekaterina Trubina on Valeriy Sakovi maalide maailma iseloomustanud kui muinasjutulist, omapärase põhjamaise vaimu ja erilise esteetikaga maailma. "Valeriy Sakovi tööde puhas ja ere värvigamma, dekoratiivsus, üldistusvõime ning tinglikkus kujundavad tegelikkust kunstipäraselt ümber ning just seetõttu on tema tööde maailm nii eriline ja salapärane, justkui eksisteeriks see samaaegselt mingis teises aegruumis," ütles Trubina. 

Valeriy Sakov (sünd 1947) on kunstnik, kes elab nii Eestis kui ka Venemaal. Ta on õppinud Peterburis V. Muhhina nimelises kõrgemas kunsttööstuskoolis monumentaal-dekoratiivmaali eriala. Pärast lõpetamist 1971. aastal siirdus ta elama ja tööle Severodvinskisse. Aastatel 1970–1980 lõi ta terve rea monumentaalseid, kohalikku linnaruumi rikastavaid töid nii Arhangelskis, Severodvinskis kui ka Peterburis (tehnikateks mosaiik, vitraaž, fresko, sgrafiito). Alates 1980. aastast elab ja töötab Sakov nii Severodvinskis kui Tallinnas. Ta on esinenud lugematutel näitustel, isiknäitusi on kokku olnud üle 30.

Tallinnas on toimunud isiknäitused nii Eesti Akadeemilises Raamatukogus (1996, "Asjad ja inimesed" 2014), galeriis "36", Tallinna kinomajas (1999), TTÜ küberneetika instituudi majas (2006), Vene kultuurikeskuses ("Kahekesi: Kersti Karu ja Valeriy Sakovi õlimaalid" 2016) ja maaeluministeeriumis ("Kassid ja hiired" 2016–2017). Eestis on ühisnäitustel tema töid eksponeeritud nii Tallinnas, Tartus, Narvas kui ka Kohtla-Järvel.

Valeriy Sakov on Vene Kunstnike Ühendus Eestis liige, nagu ka Venemaa Kunstnike Liidu liige. Sakov on abielus Eesti keraamiku Kersti Karuga.

"Kunstniku pilk: pildid aastatest 1977–2017" avatakse 17. augustil kell 17.00.

Toimetaja: Rutt Ernits



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: