Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali ({{commentsTotal}})

Filmilindifestival 2016
Filmilindifestival 2016 Autor/allikas: Reino Kuber

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

Festival, millega avaldatakse au aegumatule kinokunstile, peetakse Järva-Jaani kinomuuseumis ning Vanatehnika varjupaigas, vanade busside, trammide ja trollide keskel.

Festivali iseloomulikuks osaks on kinoklassikaks saanud filmide näitamine 35-millimeetristelt lintidelt, projektoripõrina saatel, õdusas õhkkonnas. "Rehkendasime, et festivali ajal jookseb projektorite vahelt läbi ligi 13 tundi ehk 20 kilomeetrit ehk 225 kilogrammi filmilinti," sõnas üks festivali korraldajatest, Kristel Lipand 

Sel aastal sai festival endale teemaks "ulm" ning festivali unenäolisus peegeldub tänavu nii esinejate kui ka filmide valikust.

Festivalipäeval linastuvad kinomuuseumis Federico Fellini fantaasiaid täis mängufilm "8 ½" (1963), teaduslik-fantastiline põnevusfilm "Hukkunud Alpinisti" hotell” (1979) ning müstiline "The Holy Mountain" (1973). Festivaliplatsile püsitatavas kinotelgis näidatakse ööseansina mängufilmi "Holy Motors" (2012). 

Lisaks täispikkadele mängufilmidele linastuvad festivalil päeva vältel nõukogudeaegsed multifilmid. Rahvusarhiiv toob aga linale Eesti lühiulmefilmide programmi, samuti oma varasalve põhjal koostatud rariteetsete lühifilmide programmi "Ajaloolisi-unenäolisi vaateid peallinnale". 

Õhtuhämaruses astuvad laululava laudadele seisundimuusikat viljelev Lauri-Dag Tüür ning eksperimentaal- ja ambientmuusika helilooja Kaido Kirikmäe. Ülejäänud päeva ja öö vältel mängivad festivalil muusikat popup-klubi VÄLK valitud DJ-d. 

Festivalil jagub lisaks kinokunsti ja esinejate nautimisele palju muudki tegevust. Lapsed saavad osaleda animatsiooni töötoas ja viktoriinis, mängida lauamänge ning orienteeruda vanade sõidukite keskel seiklusmängus.

Hea meeleolu loovad maitsev toit ja jook, festivaliplatsil saab osaleda lauatennise turniiril, külastada tuletõrjemuuseumit ning visata leili ainulaadses tuletõrjebussis paiknevas saunas.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: