LasnaKinole paneb punkti lühifilmide kogumik "Mitte keegi peale sinu" ({{commentsTotal}})

LasnaKino
LasnaKino Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Täna toimub "LasnaKino" kultuurisündmuse viimane kinoseanss, mille raames näidatakse noorte filmitegijate lühifilmide kogumiku "Mitte keegi peale sinu". 

Lühifilmid näitavad kuues erinevas variatsioonis üksikinimest, tema igatsusi, valikuid ja vastutust. Kui pidu ükskord läbi saab, avastame end üksinda voodis, silmitsi oma valesti tehtud valikute, valesti elatud elu ja tühja taaraga. Aga ka kõige lootusetumas olukorras on meil võimalus tegutseda.

Lühifilmide kogumikku kuuluvad kuus lühifilmi, mida näidatakse tervikseasina: Maria Reinupi "Mai", Janno Jürgensi "Distants", Margus Paju "Kaastundeavaldus", Ivan Pavljutskovi "Ivanipäev", Kaur Koka film "Olga" ning Triin Ruumeti film "Tupsu".

Filmivaatamisele eelneb avalik arutelu filmi "Olga" režissööri Kaur Koka ja ruumipsühholoogi Grete Arro osalusel, kes vestlevad kogenud moderaatori Vladimir Svet suunamisel inimese ja linnakeskkonna omavahelistest seostest. Kuidas (linna)ruum mõjutab meie taju filmiskunsti vaadates ja tehes ning ka lihtsalt igapäevaelus.

LasnaKino korraldaja MTÜ Lasnaidee ambitsioon on kolm päeva (18.-20. aug) kestva filmisündmuse kaudu elavdada avalikku ruumi ning tutvustada Lasnamäed kui põnevat kultuurisündmuspaika. "LasnaKino" toob kokku nii kohalikud elanikud kui ka külalised ning loob läbi filmikunsti suhtlusplatvormi erineva suhtluskeele ja kultuuritaustaga inimeste vahel.

Kõik filmid on originaalkeeles eesti ja vene/inglise subtiitritega.

Viimane film linastub 20. augustil algusega kell 20.30 Pae pargis punase silla juures.

Toimetaja: Rutt Ernits



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: