Liibanonis algasid Eesti lühifilmi võtted ({{commentsTotal}})

Evar Anvelt
Evar Anvelt Autor/allikas: ERR

Täna, 21. augustil alustas Nafta Films Liibanonis Choufi mägedes režissöör Evar Anveldi lühifilmi “Hea Karjane” võtetega. Tõsielule tugineva linateose kirjutasid Anvelt ja Andres Peets.

 

Peaosadesse on valitud Liibanoni noorema põlvkonna silmapaistvad näitlejad Said Serhan "Tombé du ciel" (2016), “Solitaire" (2016) ja Tarek Yaacoub "Very Big Shot" (2015), Saudade (2016). Kõrvalosades mängivad Eesti näitlejad Ott Kartau ning Riho Vahtras.

Filmivõtted kestavad 27. augustini. See on esimene kord, kui Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali poolt finantseeritud lühifilmi filmitakse väljaspool Eestit. Esimene võttepäev toimub Choufi mägikülas, lisaks filmitakse Deir El Qamari linnapildis ja kohalikus mošees.

Filmile pakub rahvusvahelist produktsiooniteenust TheTalkies, mis on Liibanoni üks suurimaid produktsioonifirmasid. Nende Liibanoni-Rootsi koostöös sündinud mängufilmi “Zozo” (2005) võitis Chicago rahvusvahelisel lastefilmifestivalil žürii peaauhinna.

“Hea Karjase” režisöör Evar Anvelt on noor filmilooja, kes on tuntust kogunud elektroonilise muusika bändi Tehnoloogiline Päike artistina, ent  filmitööstuses tegutsenud üle kümne aasta peamiselt postproduktsioonis ja hinnatud koloristina. Tema režisööritee algas paari aasta eest nii Eesti kui välisturule reklaamide tootmisega. “Hea Karjane” on Evari debüütfilm.

Film jutustab loo Ibrahimist, kes on mitmendat põlve farmer. Ajal, mil tema karja hävitab laastav taud tuleb ka temal teha mitmeid raskeid valikuid.  Ühel päeval saab Ibrahim aga üsna muretul toonil kõne oma nooremalt vennalt Omarilt, kes palub kasutada isatalu serval paiknevat abihoonet millekski, millest Ibrahim mitte midagi kuulda ei taha.

Filmi operaator on Meelis Veeremets, kunstnik Farah Naboulsi ning kostüümikunstnik Triin Valvas. Kõrvalosadesse on kaasatud Eesti näitlejad Ott Kartau ja Riho Vahtras. Filmi tehniline grupp koosneb siinse ja Eesti filmiala paremikust. 

“Hea Karjane” tootja produktsioonifirma Nafta Films OÜ mängufilmide hulka kuuluvad 50 rahvusvaheliselt festivalilt 6 publikupreemiat võitnud Eesti suurim koguperefilm “Supilinna Salaselts” (2015), “Dreamfish” (2017), lühimängufilmid “Olga” ja “Kaastundeavaldus” jt. Filmi produtsendid on Esko Rips ja Diana Mikita.

Lisaks lühimängufilmile “Hea Karjane" filmitakse Liibanonis ka virtuaalreaalsus kogemus “Beqaa VR”, mille lavastajaks on Rain Rannu, kes on tuntud kui tehnoloogiaettevõtja ja mängufilmi “Ameerika suvi” režissöör. “Beqaa VR” näol on tegemist on Eesti esimese VR-lühimängufilmiga. 

Mõlema filmi esilinastus on tuleval talvel. 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: