Haus Galeriis pannakse vastamisi Noor ja Vana Veenus ({{commentsTotal}})

"Vana Veenus" Autor/allikas: Sirje Runge

Teisipäeval, 22. augustil avatakse Haus Galeriis Sirje Runge personaalnäitus „Vana Veenus“, millega kaasneb väljapanek Runge kaasaegsete naiskunstnike varasemast loomeperioodist, ühise nimetajaga „Noor Veenus“.

Sirje Runge esitleb näitusel 2017. aastal valminud digitrükki “Vana Veenus”, mille vähemtuntud paarik, litograafiatehnikas teostatud autoportree “Natüürmort peegliga”, pärineb aastast 1979. Peeglist, mille poole kunstniku keha litograafilisel lehel suunatud on, ei paista vastu sinna vaatav naine, vaid veepinnale langevad piisad, pidevalt muutuva pinna kujund viitab kaduvusele.

Peegli kujundit 2017. aasta teoses “Vana Veenus” ei leia, on kõigest loodus ja inimene ehk raudvoodil puhkav kunstnik, kes näib hajuvat sügavasse pildiruumi. Selle teosega sildab Runge noore ja vana “mina”, põimides oma elu ja loomingu sümboolselt kokku. Siin võib tajuda vana naise sügavat ja tarka eneseteadvust, mis meenutab vaatajale, et kui tunne on õige, tuleb ise enda olemist defineerida ja mitte alluda väljastpoolt tulevatele konventsioonidele ja tavadele. Inimene olla tähendab pidevat muutuvat ja haprat suhet kõige ümbritsevaga. Seetõttu on oluline olla aus ning mitte karta end vajadusel ka täies alastuses maailmale avada.

Lisaks tulevad näitusel eksponeerimisele Sirje Runge hilisema loomeperioodi suureformaadilised õlimaalid sarjadest „Arhitektoonid“ ning „Varjud“, mis on tuntud tema õrnades ja tundlikes valguse ja varju mängudes, pea nähtamatu värviüleminekuga tööd, mille vastuvõtmine toimub läbi silma, taju ja sisemise vibratsiooni. Tajuda tajutavat seda seletamata ja teada samal ajal selles peituvat tõde - see on justnimelt naiselik võime. Kõige selle tõttu ongi näituse teemaks „Vana Veenus“ kui elu- ja loominguküps naine, tema pärisosa ühiskonna rikastamisel, tema sensitiivne tarkus ja maailma tunnetuse pagas.

Näituse „Noore Veenuse“ osas eksponeeritakse Runge põlvkonnakaaslastest naiskunstnike loomingut 60ndatest ja 70ndatest aastatest. Need tööd sümboliseerivad valitud näiteid eesti naiskunstnike viljakast õidepuhkemisajast ja toonastest trendidest. Näituse selles osas eksponeeritakse Sirje Runge, Malle Leisi, Mari Roosvalti, Mare Vindi, Aili Vindi, Vive Tolli, Evi Tihemetsa, Tiiu Pallo-Vaigu, Naima Neidre töid.

Lisaks kaksiknäitusele on pikemas perspektiivis plaanis panna alus ka fondile, mis toetaks loomingulisi kõrgeas naisi ja nende intellektuaalset potensiaali ühiskonnas.

Näitus „Vana Veenus. Noor Veenus“ jääb Haus Galeriis lahti 23. septembrini.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: