Haus Galeriis pannakse vastamisi Noor ja Vana Veenus ({{commentsTotal}})

"Vana Veenus" Autor/allikas: Sirje Runge

Teisipäeval, 22. augustil avatakse Haus Galeriis Sirje Runge personaalnäitus „Vana Veenus“, millega kaasneb väljapanek Runge kaasaegsete naiskunstnike varasemast loomeperioodist, ühise nimetajaga „Noor Veenus“.

Sirje Runge esitleb näitusel 2017. aastal valminud digitrükki “Vana Veenus”, mille vähemtuntud paarik, litograafiatehnikas teostatud autoportree “Natüürmort peegliga”, pärineb aastast 1979. Peeglist, mille poole kunstniku keha litograafilisel lehel suunatud on, ei paista vastu sinna vaatav naine, vaid veepinnale langevad piisad, pidevalt muutuva pinna kujund viitab kaduvusele.

Peegli kujundit 2017. aasta teoses “Vana Veenus” ei leia, on kõigest loodus ja inimene ehk raudvoodil puhkav kunstnik, kes näib hajuvat sügavasse pildiruumi. Selle teosega sildab Runge noore ja vana “mina”, põimides oma elu ja loomingu sümboolselt kokku. Siin võib tajuda vana naise sügavat ja tarka eneseteadvust, mis meenutab vaatajale, et kui tunne on õige, tuleb ise enda olemist defineerida ja mitte alluda väljastpoolt tulevatele konventsioonidele ja tavadele. Inimene olla tähendab pidevat muutuvat ja haprat suhet kõige ümbritsevaga. Seetõttu on oluline olla aus ning mitte karta end vajadusel ka täies alastuses maailmale avada.

Lisaks tulevad näitusel eksponeerimisele Sirje Runge hilisema loomeperioodi suureformaadilised õlimaalid sarjadest „Arhitektoonid“ ning „Varjud“, mis on tuntud tema õrnades ja tundlikes valguse ja varju mängudes, pea nähtamatu värviüleminekuga tööd, mille vastuvõtmine toimub läbi silma, taju ja sisemise vibratsiooni. Tajuda tajutavat seda seletamata ja teada samal ajal selles peituvat tõde - see on justnimelt naiselik võime. Kõige selle tõttu ongi näituse teemaks „Vana Veenus“ kui elu- ja loominguküps naine, tema pärisosa ühiskonna rikastamisel, tema sensitiivne tarkus ja maailma tunnetuse pagas.

Näituse „Noore Veenuse“ osas eksponeeritakse Runge põlvkonnakaaslastest naiskunstnike loomingut 60ndatest ja 70ndatest aastatest. Need tööd sümboliseerivad valitud näiteid eesti naiskunstnike viljakast õidepuhkemisajast ja toonastest trendidest. Näituse selles osas eksponeeritakse Sirje Runge, Malle Leisi, Mari Roosvalti, Mare Vindi, Aili Vindi, Vive Tolli, Evi Tihemetsa, Tiiu Pallo-Vaigu, Naima Neidre töid.

Lisaks kaksiknäitusele on pikemas perspektiivis plaanis panna alus ka fondile, mis toetaks loomingulisi kõrgeas naisi ja nende intellektuaalset potensiaali ühiskonnas.

Näitus „Vana Veenus. Noor Veenus“ jääb Haus Galeriis lahti 23. septembrini.

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: