Soome-ugri kirjanike kongress toob Tartusse hõimurahvaste muusikud ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rene Suurkaev

Tänavu Tartus toimuva XIV Soome-ugri kirjanike kongressi teema on ajalugu ja ajaloomälu kirjanduses. Festivalil astuvad Tartu kontserdipaikades üles Eesti muusikute kõrval ka hõimurahvaste muusikud ja poeedid.

23. augusti õhtul, kell 19.00 tervitab Tartusse tulijaid Eesti Rahva Muuseumis Mari Kalkun.

24. augusti õhtul pärast esimest kongressipäeva, kell 18.00 esinevad Eesti Rahva Muuseumis Kuukuu ja Eesti-Udmurdi folktrio Ar-God.

25. augusti õhtul, kell 21.00 lõpetab kirjanike kongressi Kristiina Ehini ja Silver Sepa kontsert Magasini Tänava suvilas. Pärast kontserti on mikrofon vaba ja kuulda saab luulet  kõigis elavates soome-ugri keeltes. Kell 23.00 kolib kirjanike kongressi lõpupidu Genklubi alumisele korrusele, kus algab soome-ugri disko, DJ puldis Janno Zõbin.

Esinejatest:

Mari Kalkun on Võru- ning Kihnu juurtega laulja, laulukirjutaja ja muusik. Tema loomingus peegelduvad eesti keele ja looduse eripära, regilaul kohtub maailmamuusika ning selle tõlgendamise võimalustega. Mari peamiseks instrumendiks on mitmete pillide (akordion , klaver, kitarr) kõrval ta võimas hääl ja mõjuv esitusviis. Oma improvisatsiooniliste ja vahetute kontsertidega on Mari Kalkun reisinud mitmel pool maailmas - Soomes, Venemaal, Prantsusmaal, Tšehhis, Suurbritannias, Saksamaal, Armeenias, Jaapanis ja mujal. 2015.aastal nomineeriti ta album "Tii ilo" folkalbumi tiitlile Eesti ja ka Soome muusikaauhindadel. Tartu kontserdil mängib Mari ka lugusid oma peatselt ilmuvalt albumilt "Ilmamõtsan", kus ta eksperimenteerib kanneldega ja avardab hääle kasutusvõimalusi. Uus kava pakub avastamisrõõmu tänapäevase pärimusmuusika austajaile ja toob sisse viiteid ka soome-ugri rahvastele.

Duo Kuukuu tõlgendab eesti ja jaapani algseid rahvaviise, neis leiduvat minimalismi ning looduspoeetikat.

Koosseis: Roland Suits (jaapani bambusföllt shakuhachi, parmupill, vurr); Toivo Sõmer (kandled, aasia lauto rubap, kell)

Ar-God on folktrio Udmurdi ja Eesti folkloristidest-pärimusmuusikutest. Nende repertuaar koosneb peamiselt Udmurdi rahvalauludest, kuhu on põimitud soome-ugri väikerahvaste ürgseid meloodiaid.

Koosseis: Maria Korepanova (laul, parmupill, kannel, raamtrumm); Nikolai Anisimov (laul, vihmapill, kuljused); Toivo Sõmer (kandled, mandoola, raamtrumm)

Kristiina Ehin on üks Eesti armastatumaid luuletajaid, ansambli Naised Köögis üks liikmetest ja paljude laulusõnade autor. Kristiina on ka Tartu Linnakirjanik 2017, vabade kunstide professor ning eesti ja võrdleva rahvaluule magister. Kristiina kirjutab teravalt sellest, mis hingel tänapäeva ühiskonnas.

Silver Sepp esitab laule oma uuelt albumilt "Rohtumised", mida mõtestab looduse ja inimese kooskõla. Tema laulud räägivad koos- ja üksiolemisest, neid saatmas isetehtud pillide ainulaadne kõlamaailm.

Toimetaja: Rutt Ernits



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: