Artises näeb hinnatud Läti ja Leedu filme ({{commentsTotal}})

"Ma olen siin" ("Es esmu šeit") Autor/allikas: Kaader filmist

23. ja 24. augustil toimuvad kinos Artis esmakordselt Balti filmipäevad, kus näidatakse kahel õhtul tasuta Läti ja Leedu auhinnatud filme. Kohal on ka filmitegijad ise, kelle käest saab küsimusi küsida.

"Ma olen siin" ("Es esmu šeit")
Režissöör: Renars Vimba
23. august kell 19:00

Pärast isa surma on 17-aastane Raya sunnitud koos oma väikevennaga kolima vanaema juurde. Kuigi kumbki lastest vanaema tegelikult ei salli, siis valikut ei ole - oma emast ei ole nad juba mitu aastat kuulnud ning järgmine valik oleks lastekodu. Depressiivne väikeküla täidab Raya hinge üksildusega ning teda valdab üleüldine pettumus elus. Siiski proovib ta eluga edasi minna ning kooli kõrvalt hoolitseb Raya ka oma väikevenna- ning vanaemale kuuluva õunaaia eest. Ootamatu sündmuse tagajärjel, tuleb Rayal aga vastu võtta keerulisi otsuseid, mis oleksid üle jõu ka täiskasvanule. Tema unistus elust koos emaga Inglismaal hoiab aga noore tüdruku hinge siiski võitlusvalmis ning motiveerib tegutsema. Muidugi tärkab vales kohas ka armastus, mis Raya olukorra veel keerulisemaks teeb.

Linastusel on kohal külaline - näitlejanna Elīna Vaska, kes kehastab filmis peategelast Rayat.

"Emilija"
Režissöör: Donatas Ulvydas
23. august kell 21:00

1972. aasta suvel lähevad noored Kaunase tänavatele, et nõuda Leedi iseseisvust. Nende seas on ka Emilija, kes marsib koos protestiva rahvaga oma unistuste elu poole. Siis toimub aga ootamatu pööre ning Emilija ei pea võitlema enam mitte ainult enda, vaid ka oma sõprade saatuse eest. Elu Kaunases ei ole selline, nagu Emilija ette kujutas - ta ei ole kindel, kas valed, reetmine ja armastus, mis tulid tema ellu kui välk selgest taevast, aitavad kaitsta tema suurt saladust.

Linastusel on kohal külaline - režissöör Donatas Ulvydas.

"Sangaile suvi" ("Sangailes vasara")
Režissöör: Alanté Kavaïté
24. august kell 19:00

17-aastane Sangaile on vaimustuses trikilennukitest ning unistab piloodiks saamisest. Ainukeseks takistuseks on see, et ta kardab kõrgusi ning pole kunagi julgenud isegi kokpiti istuda. Suvisel lennushowl, mis toimub Sangaile vanemate järvemaja lähedal, kuhu Sangaile on tulnud suve veetma, kohtub ta kohaliku tüdruku Austega. Erinevalt Sangailest on Auste väga julge ning loov. Ta disanib ise rõivaid, tegeleb fotograafiaga ning elab oma elu täiel rinnal. Kahe tüdruku vahel tekib säde ning sõprusest kasvab välja suveromanss, mille käigus leiab Sangaile lõpuks inimese, kes aitab tal iseennast paremini mõista ning kes tõeliselt usub sellesse, et Sangailest võiks kunagi saada piloot.

"Sangaile suvi” maailmaesilinastus toimus Sundace’i filmifestivalil, kus film võitis parima režii auhinna "Maailmakino” nimelises programmis. Film linastus ka prestiižel Berliini filmifestivalil ning on võitnud auhindu mitmetelt rahvusvahelistelt festivalidelt. Sangaile suvi oli ka Leedu kandidaat võõrkeelsele Oscarile.

Kohal on külaline – näitlejanna Aiste Dirziute, kes kehastab filmis Auste tegelaskuju.

"Ema, ma armastan sind" ("Mammu, es tevi mīlu")
Režissöör: Janis Nords
24. august kell 21:00

12-aastane Raimonds üritab varjata koolis saadud halba märkust ning satub valede keerisesse, mis väljub kontrolli alt. Ta peab sukelduma Riia ööellu, et päästa oma saksofon, sõbrad ja staatus ema ees. Põnev lugu aususe tervendavast jõust.

Tänaseks on film "Ema, ma armastan sind" linastunud enam kui 120 rahvusvahelisel festivalil, kus linateos on korjanud üle 15 erineva preemia, nende seas parima narratiivse loo tunnustus Los Angelese filmifestivalil, aasta parima Euroopa lastefilmi preemia Euroopa lastefilmide assosatsioonilt jpt. Läti filmifestivalil korjas Janis Nordsi teos parima režissööri, parima naisnäitleja ning publiku preemiad, samuti oli "Ema, ma armastan sind" 2014. aastal Läti kandidaat parima võõrkeelse filmi Oscarile.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: