Kristjan Järvi dirigeerib noorteorkestrit Euroopa kuulsatel festivalidel ({{commentsTotal}})

Kristjan Järvi
Kristjan Järvi Autor/allikas: ERR

Läänemeremaade kümnest riigist pärit andekate noorte muusikute orkester, praeguse nimega Baltic Sea Philharmonic, alustas oma kaasasutaja ja peadirigendi Kristjan Järviga tänavusuvist turneed, mille kontserdid jõuavad kolme Euroopa riigi mainekatele festivalidele.

19. -- 23. augustil mängivad noored muusikud oma uut kava „Baltic Folk“ Rootsis, Saksamaal ja Itaalias, millele järgneb 25. augustist 29. augustini neli kontserti teise, varasema kavaga pealkirja all „Waterworks“ vaid Saksamaa festivalidel.

Esimene kontsert leidliku pealkirjaga uuest kavast „Baltic Folk“ leidis aset 19. augustil Rootsis Gotlandi saare pealinnas Visbys, mis on tähtis paik orkestri sünniloos kümme aastat tagasi, samas ka tänavune residents, kus kuuel päeval leidsid Kristjan Järvi käe all aset uue kava proovid. Avaõhtul mängiti Visby Strand Congress Hallis, oltseülekandega televisioonis. Kava „Baltic Folk“ avab Arvo Pärdi hümnilaadne orkestripala „Swansong“, 2014. aastal orkestrile seatud koorioopusest „Littlemore tractus“.

Õhtu esipooles mängib Sergei Rahmaninovi Klaverikontserti nr 2 c-moll op. 18 vaid 15-aastane vene pianistitäht Aleksandr Malofejev. Järvi peab seda klaverikontserti kõige venelikumaks (folgilähedasemaks!) muusikaoopuseks legendaarse helilooja-pianisti Rahmaninovi loomingust. Kava teise poole sisustab aga Igor Stravinski 1945. aastast pärit orkestrisüit balletimuusikast „Tulilind“ (ballett on kirjutatud 1910. aastal Pariisis), tugevate vene folkloori (vene muinasjutu) mõjutustega muusikateos, päratult keeruline toimetulekuks isegi kogenud orkestrantidele.

Noorteorkestri teine kontsert kavaga „Baltic Folk“ mängiti Saksamaal Wiesbadeni Kurhausi Friedrich von Thierschi saalis 30. Rheingau juubelinumbriga muusikafestivali (24. juuni – 2. september) programmis 20. augustil.

Kontserdi kandis üle mainekamaid klassikalise muusika kanaleid Medici TV, seda sai ja saab edasi jälgida ka festivali kodulehelt.

Nüüd kirjutab „Tulilinnu“ kahe toimunud ettekande järel mulle maestro Neeme Järvi, kes on oma ligi kuue aastakümne pikkuse dirigendikarjääri jooksul juhatanud igasuguseid orkestreid ja kõikvõimalikku põnevat muusikat: „Nad mängisid seda teost peast, ilma pultideta ja nootideta! See on tõeline ime, ja ennekuulmatu asi!“

Tänasel kolmapäeval, 23. augustil kõlab „Baltic Folk“ kui noorteorkestri austusväärne etteaste Põhja-Itaalias Merano muusikanädalate avaõhtuna, sedapuhku viimast korda.

Augustikuu viimasel nädalal annab Baltic Sea Philharmonic Kristjan Järvi käe all veel neli kontserti orkestri eelmise, maikuul toimunud ringreisi kavaga „Waterworks“: 25. augustil Berliini kontserdimajas sarjas „Young Euro Classic“, 26. augustil Usedomi muusikafestivalil Peenemündes, 27. augustil Martin Lutheri linnas Wittenbergis ning 29. augustil Hamburgi uue kontserdimaja Elbphilharmonie' saalis. „Waterworks'i“ kava püsiteosteks on meie kaasaja ühe enammängitava helilooja Philip Glassi Viiulikontsert nr 2 (The American Four Seasons) Mihhail Simonjaniga solistina ning Glassi „Aguas da Amazonia“ Charles Colemani orkestreerituna. Kava avateosed varieeruvad – Berliinis, Wittenbergi lossiplatsil ja Hamburgis Gene Pritskeri/G. F. Händeli/Colemani „Water Music“, Peenemündes Carl Nielseni Süit keelpillidele op. 1. Philip Glassi muusika esitustega teeb Kristjan Järvi koos noortega kummarduse heliloojale tema 80. sünnipäevaks.

Põgusalt külastas Kristjan Järvi ka Pärnu muusikafestivali, et kuulata isa Neeme juhatatud kontserti.

Ka Paavo Järvi on praegu turneel, debüütreisil Eesti Festivaliorkestriga. Vaatame, kuidas dirigentidest vennad on kenasti kõrvuti Euroopa tähtsamatel muusikalavadel: 19. augustil Kristjan Gotlandil Visbys ja Paavo Soomes Turu festivalil, 20. augustil Kristjan Saksamaal Wiesbadenis, 22. augustil Paavo Taanis Kopenhaagenis, 23. augustil Kristjan Itaalias Meranos, 24. augustil Paavo Stockholmis, 25. augustil Kristjan Berliinis...

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: