Videokunstnik Kai Kaljo pöördub tagasi maalikunsti juurde ({{commentsTotal}})

Kai Kaljo
Kai Kaljo "Luuser" Autor/allikas: Kaader videost

25. augustil avatakse Vabaduse galeriis Kai Kaljo näitus "Vanadus@vabadus", milles videokunstnik naaseb taas maalikunsti juurde.

Kai Kaljo on rahvusvaheliselt tunnustatud videokunstnik, kelle esimesest, 1997. aastal valminud videoteosest "Luuser" sai lausa mööda suuri näitusi käiv hitt. 2011. aastal tegi Anna-Stina Treumund sellele remake’i.

Tema töid iseloomustab emotsionaalsus, isegi poeetilisus, mis toob vaatajani läbitunnetatud sõnumi. Suur osa tema tööde ainestikust on elust enesest, kunstnik on osanud olla õigel ajal õiges kohas, pööranud tähelepanu millelegi, mida enamik möödujaid kas üldse ei ole märganud või on kustutanud järgmisel hetkel mälust. Ta on jäädvustanud selle videolindile ning seetõttu äratanud uuele elule.

Kaljo kunstihariduslik taust on aga maalikunst, õlimaali kõrval on ta viljelenud ka vitraaži ja teisi Kakskümmend aastat tagasi tundis ta, et maalikunst on ammendanud. Vabaduse galerii profiilist tingituna otsustas ta aga pöörduda tagasi maalikunsti juurde, et vaadata tagasi, mõtiskleda möödumise ja vanaduse üle.

1997. aastal, kui Kai Kaljo oli 37-aastane, eksponeeris ta samas galeriis maalikunstnikku kappi - 56 sahtliga kartoteegikappi, mille igale sahtlile oli maalitud mõne tuntud maalikunstniku teose fragment. Nüüd andis ta endale ülesandeks kuu jooksul maalida 56 pilve, et jälgida, kui palju unustatud oskused selle aja jooksul taastuvad ja kas soov maalida kasvab või kaob.

Maaliinstallatsiooni kõrval on vaadata fotoseeria "Surma matemaatika" (2012), selle esimene pilt on tehtud kümme päeva enne kunstniku ema Mia Kaljo surma, teine tegelane kunstniku nimekaim Kai Kaljo (1877 -1906) elab edasi ka uues, spetsiaalselt selle näituse tarvis tehtud videos "Isegi nimi on mõnikord sama", mis valminud koostöös Tallinna Linnamuuseumi fotokoguga.

Näitus jääb Vabaduse galeriis avatuks 13. septembrini.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: