Sel reedel Sirbis vana uueks ja keskklassistamine ({{commentsTotal}})

25. augusti Sirp
25. augusti Sirp Autor/allikas: Sirp

Tutvustame 25. augustil ilmuvat Sirpi.

MIKAEL RAIHHELGAUZ: Alt-right norme tapmas

Ultraparempoolsed vastanduvad jultunud meemide abil vasakpoolsete pehmode internetikultuurile ning peavad identiteedi teemal võitlust emotsionaalse ja primitiivse probleemikäsitluse toel.

"Kellelgi pole määratud tegevusvaldkonda, aga igaüks võib proovida end igal erialal (…) mul on võimalik teha täna üht ja homme teist asja: küttida hommikul, kalastada pärastlõunal, olla õhtul karjas, kritiseerida pärast õhtusööki – just nii, kuidas ise soovin –, saamata seejuures kunagi kütiks, kalameheks, karjaseks või kriitikuks.“ Kõlab tuttavalt, eks? Selliseid ülevaid arutlusi kuuleme nüüd üsna tihti kõige ettevõtlikumate visionääride suust. Aina sagedamini kostavad lubadused, et peagi kaovad igavad elukestvad töökohad ning nende asemele tuleb projektipõhine hõive, mis võimaldab iga paari aasta tagant oma karjääri üle vaadata. Tsitaat võiks vabalt kuuluda Elon Muskile, aga ... tegelikult on nende sõnade taga hoopis Karl Marx, kes kirjeldab siin ideaalset ühiskonnakorraldust.

 

MERLE KARRO-KALBERG: Hääbunud muuseumi eeskujulik keskklassistamine

On välja arvutatud, et Eestis on tuhande elaniku kohta kaubanduspinda 751 ruutmeetrit. Kusagil mujal Euroopas ei olevat see arv nii suur. Hoolimata rahvaarvu vähenemisest tuleb uusi kaubanduskeskusi lakkamatult juurde. Tallinnas Peterburi tee äärde ehitatakse Baltimaade suurimat keskust, mere äärde kavandatakse hiiglaslikku Porto Francot, mõni aasta tagasi avati Ülemiste keskuse laiendus, väikelinnade supermarketid kavandavad aina ulmelisemaid laiendusi. Äripäeva kaubandusportaal toob välja, et viimase pooleteise aasta jooksul on Tallinna kanti juurde tulnud 66 000 ruutmeetrit kauplemispinda, mille hulgas on üks suuremaid mais taasavatud rekonstrueeritud Balti jaama turg 25 000 ruutmeetriga.

Mõneti veider on kõrvutada turgu kaubanduskeskusega, sest need kaks erinevad oma iseloomult väga palju. Ka Balti jaama turu asemele kavandati esmalt järjekordset konditsioneeritud õhu ja tehisvalgusega suletud kauplemismekat, kuid lõpuks valmis terviklik keskkonda väärtustav ostlemis- ja olemispaik, mida ükski turu või kaubanduskeskuse arendaja pole seni julgenud ette võtta.

Kuidas siis ikkagi teha vanast uus endist ökosüsteemi lõhkumata? Et vanast keskkonnast võetaks kõige väärtuslikum, ning see, mis juurde pannakse, suurendaks vana väärtust nii sotsiaalses kui ka ruumi mõttes? Kas Balti jaama rekonstrueeritud turgu võib pidada keskklassistamise heaks näiteks? Nende küsimuste üle arutlevad Juho Kalberg Telliskivi seltsist ja Triin Talk muinsuskaitseametist.

 

TRIIN OJARI: Balti jaama turg kui aja märk

Turuhoone on saanud uhke ja kõneleb avaliku ruumi praegusest ideaalist: vaatemängulises ja mugavas keskkonnas peab saama tegutseda nii passiivse vaatleja kui ka aktiivse ostlejana.

Balti jaama turu rekonstrueerimine. Arhitektid Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Maia Grimitliht, sisearhitekt Kärt Loopalu, maastikuarhitekt Eleriin Tekko ning projektijuht Jaanus Männik Koko Arhitektidest. Tellija Astri Kinnisvara, turg taasavati 2017. aasta mais.

Balti jaama turg on uusim tükk Tallinna tööstusjärgse linna ümbersündide ahelas, ühtlasi Koko arhitektide järjekordne vanast uue tegemise projekt. Selle büroo kõige tugevam külg ongi ajaloolistele hoonetele uue elu andmine, kusjuures tavaliselt ei puudu vaatemängu efekt.

KARIN PAULUS: Plaanikomitee taassünd

Pealinn on saanud veel ühe riigi ruumilisest enesekehtestussoovist lähtuva vabadussamba, mida on kallis pidada ning mille mõttekus on enam kui küsitav.

Ministeeriumide ühishoone. Arhitektid Risto Parve ja Kai Süda (Karisma Arhitektid) koostöös Amholdiga, sisearhitektid Martin Pärn, Raili Hurt ja disainibüroo Velvet, maastikuarhitektid Mirko Traks, Henn Runnel ja Karin Bachmann (Kino Maastikuarhitektid), Martin Rästa sillutise graafiline disain. Tellija 2Torni, avati augustis 2017.

Üks Tallinna viimastel aastatel kõige enam tulist arutelu põhjustanud hooneid on äsja valminud ministeeriumide ühendhoone ehk nn superministeerium. Nimelt ei saa pärast Solarise eelkäijat Sakala keskust tuua just väga palju näiteid, kus terve, kasutusel ning esteetiliselt õnnestunud maja oleks maha lammutatud ning uus ja kehvem asemele ehitatud. Paljudele tundub arutu hävitada – praegu väga kallis tegevus –, kui ei ole selgelt näha kvaliteedi tõusu ning rahalist kokkuhoidu. Oma maja asemel üüripinnal toimetamise juures on see nii ehk naa kaheldav. Superministeeriumi ehituslugu on enam kui keeruline: plaaniti laiendada majandusministeeriumi hoonet, järgnes riigihange EA Rengi koostatud projekti alusel 2013. aastal (otsiti arendajat, kuid pakkumised olid väga kallid), seejärel tehti uus hange, millega lubati ka projekti muuta. Toona tegi parima pakkumise 2Torni. Arhitektide liidu nõudmisel jõuti siiski otsuseni, et projekti muutmiseks tuleb teha ka arhitektuurivõistlus, mille võitis 2015. aastal praegune lahendus.

 

Intervjuu Eesti Teadusagentuuri juhi ANDRES KOPPELIGA

NELE-EVA STEINFELD: Muusikaperekondade võimalikkusest

Keele-elu: meie igapäevane Ahrensi keel

 

Arvustamisel

"Revali ja Peterburi vahel. Eestimaalaste mälestusi kahest sajandist“

Mängufilmikassett "Peterburi. Ainult armastustest“

Bas C. Van Fraasseni "Teaduslik pilt“

Marika Mäe "Viikingiaegne Eesti“

"(Hüper)emotsionaalne: sina“ EKKMis

EMTA lavakunstikooli "Ja peaksin sada surma ma ...“, Sõltumatu Tantsu Lava (STL) "Ruumile alistumine“ ja tantsulavastus "Beetareaalsus“

Rait Siska, Risto Tali, Temuri Hvingija ja Erik Alalooga näitus "M_M_M_M“

Näitusesarja "Lingid maailma“ teine väljapanek ja Martha Rosleri videoteos

Annika Haasi, Jekaterina Kultajeva ja Elo Liivi "Nägemise õpetus“

Toimetaja: Kaspar Viilup



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: