Eesti kunstiklassikud rändavad Soome ({{commentsTotal}})

Eduard Ole
Eduard Ole "Pariisi vaade" Autor/allikas: EKM

24. augustil avatakse Eesti Vabariigi suursaatkonnas Helsingis näitus "Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades", mis teeb kummarduse 20. sajandi esimese poole Eesti kunstnike loomingu- ja reisikirele.

"On väga hea meel, et reisimise ja loomise teemadega tegelev näitus, mida 2016. aasta suvel suure publikumenuga eksponeerisime Eesti kunstimuuseumi filiaalis Adamson-Ericu muuseumis Tallinna vanalinnas, on saanud võimaluse järeleluks Helsingis. Eesti kunstnike Euroopa suurlinnades valminud teosed peaksid pakkuma rahvusvahelisele vaatajaskonnale rikkalikult äratundmisrõõmu, Eesti linnade vaated seal kõrval aga tutvustama kohalikku miljööd ja kultuurilugu,“ kommenteerib väljapanekut kuraator Kerttu Männiste.

Eesti suursaadik Margus Laidre sõnas, et aastal, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa, tasub meenutada, et eesti kunstnike reisid Euroopasse 20. sajandi esimesel poolel olid orgaaniline osa tolleaegsest eesti kunstielust. "Eesti kultuuriruum kuulus juba siis iseenesestmõistetavalt Euroopasse.“

Pariisi rolli Eesti kunstnike töödes 20. sajandi esimesel poolel on raske üle hinnata. Linn võlus kunstnikke oma arhitektuuri ja valguse, rikkalike muuseumikollektsioonide ja kaasaegsete kunstiarengutega. Pariisis kunstnikest on näitusel eksponeeritud Eesti klassikalise modernismi kesksete autorite Aleksander Vardi, Eduard Ole, Andrus Johani, Karl Pärsimäe jt teosed.

Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad Eesti kunstimuuseumi, Tartu kunstimuuseumi ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse kogudest.

"Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades" jääb saatma Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodi.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: