Tallinnas üks teater juures ({{commentsTotal}})

Margus Prangel.
Margus Prangel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

13. septembril avab Nõmmel uksed uus teater. Von Glehni Teater alustab pidulikult muusikasarjaga Sofa Club, mis tutvustab kord kuus nii eesti kui välismaiseid bluusilauljaid. Tulemas on ka värsked lavastused ja sketšišõud, avatakse laste draamaring ja toimuma hakkab Improreede. Tööle hakkab väärtfilmikino.

Sofa Club sünnib koostöös Rakveres juba aasta tegutsenud Buena Vista Sofa Clubiga. Avapaugu Glehni teatris annab Rumeenia bluesilaulja Southernman Robbie.

Esimest korda Põhja-Euroopa esinev Southernman Robbie on Rumeenia kantri-bluusi laulja, kitarrist ning laulukirjutaja, kelle suurimad eeskujud on deltabluusi pioneerid Skip James ning Mississipi John Hurt.

Glehni teatri uuel hooajal saab osaleda mitmetes töötubades. Näitleja ja lavastaja Margus Prangel juhendab kurgulauluhommikuid, Improteater annab kursuseid täiskasvanutele, tudengitele ja gümnasistidele. Teatrimajas tegutseb ka draamaring 14-17-aastastele.

Iga kuu eelviimasel reedel oodatakse kõiki osa saama Improreedest, kus kõik stseenid sünnivad otse laval koostöös.

Sügisel saab näha ka Von Glehni Teatri lavastusi. Etendub Margus Prangeli lavastatud "Pesukaru pidupäev", "Viimne pidu" ja värskelt valmiv sketšikava "Näkid õngitsemas". Samuti on iga kuu Glehni teatri laval üks tuntud stand-up koomik. Avaetenduse annab Tõnis Niinemets 28. septembril oma ülimenuka power up comedy'ga "Homme on täna".

Oktoobrist hakkab teatrimaja iga laupäev ja pühapäev näitama Euroopa väärtfilme nii lastele kui ka täiskasvanutele koostöös Menufilmid OÜ-ga. Von Glehni Teater asub Tallinnas Pärnu maantee 326.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: