Teatrisari "Sajandi lugu" toob Ugalasse hipid, revolutsiooni ja armastuse ({{commentsTotal}})

Juri Kvjatkovski
Juri Kvjatkovski

Ugala teatri 98. hooaja ühe võimsama produktsiooni, lavastuse „Hipide revolutsioon“ toob välja vene lavastaja Juri Kvjatkovski koos oma lavastusmeeskonnaga (teksti autor Mihhail Durnenkov, kunstnik Oksana Peretruhhina). Näidendi aluseks on Vladimir Wiedemanni teosed „Maagide kool“ ja „Püha Kaljukitse radadel“ ning eesti ja nõukogude hipide mälestused.

„Hipide revolutsioon“ on Ugala teatri ja teatriühenduse R.A.A.A.M. ühislavastus EV100 teatrisarjas „Sajandi lugu“, mille toimumisaeg on 1970–1980. Esietendus on Ugala teatri suurel laval 3. veebruaril 2018.

Lavastus räägib Eestist pärit hipide psühhedeelsest rännakust Nõukogude Liidu südamesse, eesmärgiga purustada totalitaarne režiim.

Kolmapäeval, 23. augustil tutvustasid lavastaja Juri Kvjatkovski ning kunstnik Oksana Peretruhhina Ugala teatris poole aasta pärast esietenduva lavastuse eelkavandeid. Lavastust tutvustades tõi Kvjatkovski välja peamiste märksõnadena „laulud“ ja „armastus“, sest „armastus on ju see, mis päästab maailma“.

Kvjatkovski jaoks on hipiliikumine 20. sajandil ajajärk, mis eeskätt seostub vabaduseihalusega, inimeste püüdlusega vabaduse poole. „Minu enda elus oli taoliseks vabaduseihaluse perioodiks aeg, kui ma olin 16–22-aastane," rääkis ta. "Aga nüüd tunnen justkui selle ihaluse sisemist taassündi. Ma tajun kapitalismi ja globaliseerumise pealetungi. Inimene on justkui mingite olude pantvang. Mina olen mingite endast sõltumatute olude pantvang. Ja see sunnib mind tegelema oma sisemiste hirmudega ja püüdlema sisemise vabaduse poole. Tegeledes hipitemaatikaga, hipiliikumisega Nõukogude Liidus, saan ma lavastajana seda enda jaoks mõtestada.“

Kui näidend jälgib noorte hipide püüet muuta kehtivat riigikorda, siis lavastaja Kvjatkovski hinnangul on põhjust taoliseks muutuseihaluseks ka tänapäeval: „Eeskätt oleks tarvis ületada see tõke, mis on erinevate riikide inimeste vahel. Mulle tundub, et justkui ühes riigis elavad inimesed mõtlevad, et teises riigis elavad inimesed on süüdlased selles, mis kunagi ammu juhtus. Ma näen nõukogude aja jälgi ja sellest ajast pärit probleeme ka oma riigis ning need häirivad mind täpselt samamoodi nagu eestlasi siin. Kuidas arendada kahe riigi inimeste vahelist suhtlust ja koostööd ilma selle taagata? See on küsimus.“

Lavastaja Juri Kvjatkovski on lõpetanud Moskva Kunstiteatri Kõrgema Teatrikooli ning on loomingulise ühenduse Le Cirque de Charles La Tannes asutaja. Kvjatkovski on korduvalt nomineeritud Kuldse Maski ja Peterburi teatripreemia Kuldne Sofitt auhindadele.

Kvjatkovski lavastaja käekiri sisaldab endas rohket valdkondadeülest eksperimenteerimist, põimides omavahel nii kaasaegse tsirkuse esteetikat, muusikat kui ka filmikunsti. Eesti publiku jaoks on see esmakordne kohtumine Kvjatkovskiga.

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: