Teatrisari "Sajandi lugu" toob Ugalasse hipid, revolutsiooni ja armastuse ({{commentsTotal}})

Juri Kvjatkovski
Juri Kvjatkovski

Ugala teatri 98. hooaja ühe võimsama produktsiooni, lavastuse „Hipide revolutsioon“ toob välja vene lavastaja Juri Kvjatkovski koos oma lavastusmeeskonnaga (teksti autor Mihhail Durnenkov, kunstnik Oksana Peretruhhina). Näidendi aluseks on Vladimir Wiedemanni teosed „Maagide kool“ ja „Püha Kaljukitse radadel“ ning eesti ja nõukogude hipide mälestused.

„Hipide revolutsioon“ on Ugala teatri ja teatriühenduse R.A.A.A.M. ühislavastus EV100 teatrisarjas „Sajandi lugu“, mille toimumisaeg on 1970–1980. Esietendus on Ugala teatri suurel laval 3. veebruaril 2018.

Lavastus räägib Eestist pärit hipide psühhedeelsest rännakust Nõukogude Liidu südamesse, eesmärgiga purustada totalitaarne režiim.

Kolmapäeval, 23. augustil tutvustasid lavastaja Juri Kvjatkovski ning kunstnik Oksana Peretruhhina Ugala teatris poole aasta pärast esietenduva lavastuse eelkavandeid. Lavastust tutvustades tõi Kvjatkovski välja peamiste märksõnadena „laulud“ ja „armastus“, sest „armastus on ju see, mis päästab maailma“.

Kvjatkovski jaoks on hipiliikumine 20. sajandil ajajärk, mis eeskätt seostub vabaduseihalusega, inimeste püüdlusega vabaduse poole. „Minu enda elus oli taoliseks vabaduseihaluse perioodiks aeg, kui ma olin 16–22-aastane," rääkis ta. "Aga nüüd tunnen justkui selle ihaluse sisemist taassündi. Ma tajun kapitalismi ja globaliseerumise pealetungi. Inimene on justkui mingite olude pantvang. Mina olen mingite endast sõltumatute olude pantvang. Ja see sunnib mind tegelema oma sisemiste hirmudega ja püüdlema sisemise vabaduse poole. Tegeledes hipitemaatikaga, hipiliikumisega Nõukogude Liidus, saan ma lavastajana seda enda jaoks mõtestada.“

Kui näidend jälgib noorte hipide püüet muuta kehtivat riigikorda, siis lavastaja Kvjatkovski hinnangul on põhjust taoliseks muutuseihaluseks ka tänapäeval: „Eeskätt oleks tarvis ületada see tõke, mis on erinevate riikide inimeste vahel. Mulle tundub, et justkui ühes riigis elavad inimesed mõtlevad, et teises riigis elavad inimesed on süüdlased selles, mis kunagi ammu juhtus. Ma näen nõukogude aja jälgi ja sellest ajast pärit probleeme ka oma riigis ning need häirivad mind täpselt samamoodi nagu eestlasi siin. Kuidas arendada kahe riigi inimeste vahelist suhtlust ja koostööd ilma selle taagata? See on küsimus.“

Lavastaja Juri Kvjatkovski on lõpetanud Moskva Kunstiteatri Kõrgema Teatrikooli ning on loomingulise ühenduse Le Cirque de Charles La Tannes asutaja. Kvjatkovski on korduvalt nomineeritud Kuldse Maski ja Peterburi teatripreemia Kuldne Sofitt auhindadele.

Kvjatkovski lavastaja käekiri sisaldab endas rohket valdkondadeülest eksperimenteerimist, põimides omavahel nii kaasaegse tsirkuse esteetikat, muusikat kui ka filmikunsti. Eesti publiku jaoks on see esmakordne kohtumine Kvjatkovskiga.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: