Arvo Valtonit tunnustati soome-ugri kirjanike kongressil Udmurdi Nõukogu diplomiga ({{commentsTotal}})

Arvo Valton.
Arvo Valton. Autor/allikas: PRNPM/EMF

Hõimurahvaste kultuuri eesti keelde vahendanud Arvo Valtonile anti soome-ugri kirjanike kongressi avapäeval üle Udmurdi esindusorganisatsiooni Udmurt Keneš (Udmurdi Nõukogu) diplom tema teenete eest udmurdi kultuuri vahendamisel ja arendamisel.

Arvo Valton on tõlkinud eesti keelde soome-ugri rahvaste kirjandust, sealhulgas ka udmurdi, komi ja mari eeposed. Valton korraldas Eestis 1996.aastal ka Soome-ugri kirjanike kongressi. Valtoni ettekanne tänavusel kongressil käsitleski ilukirjandust kui ajaloomälu kandjat ja selle tõlkimise ning vahendamise olulisust. Tema sõnul aitavad eesti keelde vahendatud ajalooainelised teosed teistelt hõimurahvastelt muuta rakurssi meie lähiajaloo hindamisel. 

Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev nentis kongressi tervituskõnes kirjanduse kui mälu kandja funktsiooni. Aleksejevi sõnul on meil kohustus mäletada võite ja kaotusi, need ei tohiks muuta meid upsakaks ega lasta langeda masendusse.

Ajalootraumade läbi rääkimise olulisusest oli kantud ka kirjandusteadlase Aija Sakova ettekanne. Sakova tõi välja, et Eesti ühiskonnas puuduvad praktikad, kuidas seletada ühiskondlike ja ajalooliste tabuteemade seoseid tänapäeva sotsiaalsete puudustega nagu narkomaania, enesetapud ja alkoholism. Sakova leiab, et need on hirmuühiskonna tagajärjed, millele me alles nüüd julgeme otsa vaadata.

Kirjanik ja õppejõud Meelis Friedenthal kutsus üles hindama alternatiivajalugu kui ajaloo tundmise allikat. Üks väheseid liivi keele oskajaid ja selles kirjutajaid Valts Ernštreits julgustas looma uusi tekste, et omakeelset pärimust seeläbi hoida.

Soome-ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni president Janos Pusztay kutsus hõimurahvaid üles süstemaatiliselt omakultuuriga tegelema, andes näiteks välja väikerahvaste kirjanduse antoloogiaid.  Suuremate ja edukamate rahvuste kohus on siinjuures väiksemaid aidata, tõdes Pusztay.

Esimest korda Soome-ugri kirjanike kongressi ajaloos on kohal nganassaanide esindajad. Neile on omakeelse kultuuri säilimine ellujäämise küsimus, kuna sotsiaalne ja geograafiline tõrjutus ning venemeelne assimilatsioonipoliitika on viinud uhke põhjarahva väljasuremise äärele. 

XIV Soome-ugri kirjanike kongress Tartus, Eesti Rahva Muuseumis, jätkub ka homme. Siis on oodata ettekandeid teiste seas Jan Kausilt, kes räägib Eesti lähiajalooo käsitlemisest Jaan Krossi ja Sofi Oksaneni romaanide tegelaste põhjal; Aleksei Popovilt kirjanikutöö raskustest Komimaal; Nora Benedek Ungari-Eesti kirjandussuhetest nõukogude ajal; Peeter Helmelt ajaloost uuemas eesti proosas.  

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
Arhitektuur
Leonhard Lapin

Otseülekanne homme: Leonhard Lapini loeng

Arhitektuurimuuseum alustab sel sügisel uue loengute või vestluste sarjaga "Elav ruum". Esimesena astub üles kunstnik, luuletaja ja arhitekt Leonhard Lapin. ERR kultuuriportaal kannab 27. septembril kell 18 kohtumise üle.

MUUSIKA
Arvamus
"Mad Max: Fury Road" ("Mad Max: Raevu tee")

Tõnu Karjatse. Isikliku apokalüpsise võimatusest maailmakinos

 

Katastroofi- ja maailmalõpuflimide arv on eriti kasvanud pärast sajandivahetust. Filmiuurija Zian Zhang leiab, et aastaks 2013 oli maailmalõputeemalisi filme toodetud rohkem kui eelmisel sajandil kokku. See võib ju nii olla, ammendavat filmide nimekirja pole ju veel keegi kokku pannud. 

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: