Arvustus. Armastuseta, muutuseta, lootuseta ({{commentsTotal}})

"Armastuseta" Autor/allikas: kaader filmist

Uus film kinos

"Armastuseta" (Neljubov/Loveless)

Lavastaja Andrei Zvjagintsev

Osades Yanina Hope, Aleksey Rozin, Maryana Spivak

8/10

Filmi saab näha Sõpruses täna, 25. augustil kell 15 ja 20.45

Mis paneb meid sulguma endasse, pimestatuna püüdeist oma vajadusi rahuldada? Miks vajame ränki ja valusaid sündmusi, et vaadata enda ümber ja sisse? Miks me ei õpi nendest sündmustest, vaid sumpame ennastunustavalt oma vigades? Kas oleme võimelised päriselt muutuma?Kas tänapäeva ühiskond soodustab individualistlikku hedonismi, vaimset allakäiku ja funktsionaalseid suhteid? Kuidas mõjutavad karile jooksnud suhted lapsi, kes peavad hakkama saama lõhestunud egoistide pöörises? Miks on olemas nii palju armastuseta suhteid, armastuseta loodud lapsi, armastuseta vanemaid?

Sel aastal Cannes'i filmifestivalil žürii auhinna teeninud Andrei Zvjagintsevi film "Armastuseta" asetab vaataja sedavõrd teravalt keset lahutusprotsessis olevat keskklassi argielu, et filmi äratatud küsimused loovad isegi rõhuvama kogemuse kui psühholoogiliselt halastamatu film ise. "Armastuseta" paneb peegli ette eeskätt neile, kes hedonistlikus enesekesksuse mullikeses ei suuda näha kaugemale oma igapäevaste vajaduste rahuldamisest, mille saavutamisel on tihti kannatajaid. Selleks on filmis peategelaste Ženja ja Borissi laps Aljoša, kes pärast poisi saatuse üle käivat lahutustüli kaob ära, pannes aluse pinget kruttivatele poisi otsimisega seotud sündmustele. Sündmustele, mis löövad kõikuma peategelaste argipäeva minakeskse rutiini.

Režissöör Zvjagintsev toitub lugu üles ehitades peategelaste vaimset allakäiku peegeldavatest negatiivsetest isikuomadustest, üritades neid aeg-ajalt mõista, ent suhtudes neisse ühemõtteliselt hukkamõistvalt. Kuigi taoline pessimistlik suhtumine teeb kõrvaltegijaist küllaltki plakatlikud filmi sotsiaalkriitilise sõnumi rõhutajad, suudavad kõik näitlejad tuua oma karakterid veenvalt Zvjagintsevi kalki ja halli miljöösse.

Enamuses magalarajooni hõlmava keskkonna teeb visuaalselt nauditavaks Mihhail Krichmani ruumitundlik emotsionaalselt atmosfääri toetav lummav kaameratöö, mis on ühtlasi ka suureks toeks narratiivse pinge tekkimisele. Kannatlik montaaž laseb nii visuaalil, emotsioonidel kui sõnumil jõuda vaatajani tõhusalt, andes ruumi argiste olukordade tähenduslikkusele ja maaliliste kaadrite mõjule.

Peategelaste egoismi ja vaimse vägivalla atmosfääri keskele mahub siiski ka midagi positiivset. Vahendiks pole aga mõtlemapanev argihuumor, vaid kummardus altruistlike inimeste ees, kelleks on filmis politsei ebaefektiivsuse tõttu appi kaasatud grupp vabatahtlikke otsijaid. Nende professionaalsus ja sihikindlus mõjuvad võluvalt ja lootustandvalt. Filmist ei puudu ka poliitiline alatoon. Zvjagintsev on selle seekord kodeerinud detailidesse ja sümbolistlikku tegevusse, luues süžeesse sotsiaalset konteksti.

Kuigi oma ideede edastamise nimel katkiste inimhingede turjal küüniliselt ratsutav "Armastuseta" ei saavuta sellist haaravust ja vaimselt puhastavat rahutust nagu emotsionaalselt raputav "Tagasitulek" ning temaatiliselt ja psühholoogiliselt brutaalne "Leviaatan", mõjub film halastamatu ja hoiatava peeglina mitte ainult kaasaegsele Venemaale, vaid teatud mentaliteedile, mida on kerge leida ka meie ümbert.

Treiler:

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: