Arvustus. Armastuseta, muutuseta, lootuseta ({{commentsTotal}})

"Armastuseta" Autor/allikas: kaader filmist

Uus film kinos

"Armastuseta" (Neljubov/Loveless)

Lavastaja Andrei Zvjagintsev

Osades Yanina Hope, Aleksey Rozin, Maryana Spivak

8/10

Filmi saab näha Sõpruses täna, 25. augustil kell 15 ja 20.45

Mis paneb meid sulguma endasse, pimestatuna püüdeist oma vajadusi rahuldada? Miks vajame ränki ja valusaid sündmusi, et vaadata enda ümber ja sisse? Miks me ei õpi nendest sündmustest, vaid sumpame ennastunustavalt oma vigades? Kas oleme võimelised päriselt muutuma?Kas tänapäeva ühiskond soodustab individualistlikku hedonismi, vaimset allakäiku ja funktsionaalseid suhteid? Kuidas mõjutavad karile jooksnud suhted lapsi, kes peavad hakkama saama lõhestunud egoistide pöörises? Miks on olemas nii palju armastuseta suhteid, armastuseta loodud lapsi, armastuseta vanemaid?

Sel aastal Cannes'i filmifestivalil žürii auhinna teeninud Andrei Zvjagintsevi film "Armastuseta" asetab vaataja sedavõrd teravalt keset lahutusprotsessis olevat keskklassi argielu, et filmi äratatud küsimused loovad isegi rõhuvama kogemuse kui psühholoogiliselt halastamatu film ise. "Armastuseta" paneb peegli ette eeskätt neile, kes hedonistlikus enesekesksuse mullikeses ei suuda näha kaugemale oma igapäevaste vajaduste rahuldamisest, mille saavutamisel on tihti kannatajaid. Selleks on filmis peategelaste Ženja ja Borissi laps Aljoša, kes pärast poisi saatuse üle käivat lahutustüli kaob ära, pannes aluse pinget kruttivatele poisi otsimisega seotud sündmustele. Sündmustele, mis löövad kõikuma peategelaste argipäeva minakeskse rutiini.

Režissöör Zvjagintsev toitub lugu üles ehitades peategelaste vaimset allakäiku peegeldavatest negatiivsetest isikuomadustest, üritades neid aeg-ajalt mõista, ent suhtudes neisse ühemõtteliselt hukkamõistvalt. Kuigi taoline pessimistlik suhtumine teeb kõrvaltegijaist küllaltki plakatlikud filmi sotsiaalkriitilise sõnumi rõhutajad, suudavad kõik näitlejad tuua oma karakterid veenvalt Zvjagintsevi kalki ja halli miljöösse.

Enamuses magalarajooni hõlmava keskkonna teeb visuaalselt nauditavaks Mihhail Krichmani ruumitundlik emotsionaalselt atmosfääri toetav lummav kaameratöö, mis on ühtlasi ka suureks toeks narratiivse pinge tekkimisele. Kannatlik montaaž laseb nii visuaalil, emotsioonidel kui sõnumil jõuda vaatajani tõhusalt, andes ruumi argiste olukordade tähenduslikkusele ja maaliliste kaadrite mõjule.

Peategelaste egoismi ja vaimse vägivalla atmosfääri keskele mahub siiski ka midagi positiivset. Vahendiks pole aga mõtlemapanev argihuumor, vaid kummardus altruistlike inimeste ees, kelleks on filmis politsei ebaefektiivsuse tõttu appi kaasatud grupp vabatahtlikke otsijaid. Nende professionaalsus ja sihikindlus mõjuvad võluvalt ja lootustandvalt. Filmist ei puudu ka poliitiline alatoon. Zvjagintsev on selle seekord kodeerinud detailidesse ja sümbolistlikku tegevusse, luues süžeesse sotsiaalset konteksti.

Kuigi oma ideede edastamise nimel katkiste inimhingede turjal küüniliselt ratsutav "Armastuseta" ei saavuta sellist haaravust ja vaimselt puhastavat rahutust nagu emotsionaalselt raputav "Tagasitulek" ning temaatiliselt ja psühholoogiliselt brutaalne "Leviaatan", mõjub film halastamatu ja hoiatava peeglina mitte ainult kaasaegsele Venemaale, vaid teatud mentaliteedile, mida on kerge leida ka meie ümbert.

Treiler:

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: