Arvo Valton eestindas udmurdi kirjanduse tähtteose ({{commentsTotal}})

Arvo Valton
Arvo Valton Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti keeles ilmus Volga soome-ugri rahvaste üks olulisemaid teoseid – Mihhail Petrovi ajalooline romaan „Vana Multan“ (koos Valtoniga tõlkis Muš Nadii). Mari keeles ilmus aga Indrek Kofi lasteraamat „Kirju koer“ (tõlkija Svetlana Arhipova-Grigorjevna). 

„Vana Multan“ on udmurdi kirjaniku Mihhail Petrovi (1905-1955) loomingu peateos. Udmurdi keeles ilmus romaan 1954.aastal. Romaan räägib Multani kohtuasjast aastatel 1894-1895, kui Venemaa võimud algatasid nõiajahi Multani küla meeste vastu, et luua näidisprotsess neile väikerahvastele, kes ei soovinud täielikult vastu võtta vene õigeusku.

Uurimine kestis 29 kuud, mil kümme meest istusid vanglas ja mitu inimest tapeti kohtumenetluse käigus. Süüdimõistmisest päästis mehed vene intelligentsi sekkumine. Multani kohtuasi sai rahvusvaheliselt tuntuks nagu ka samal ajal Prantsusmaal toimunud ja mitmeti samasugune Dreyfussi protsess.

Arvo Valton võttis tõlke aluseks esialgu 1956.aastal ilmunud venekeelse variandi. Seda täiustas ja parandas algupärandist omakorda  Muš Nadii, kes on udmurdi keelde vahendanud üle 20 eesti kirjaniku teose, teiste hulgas Hasso Krulli, FS-i, Maarja Kangro, Arvo Valtoni, Marie Underi ja Lydia Koidula loomingut.

„Vana Multan“ ilmus Hõimurahvaste programmi toel  ja selle andis välja OÜ Kirjastuskeskus.  

Indrek Kofi lasteraamatu „Kirju koer“ (eesti keeles 2014) tõlkis mari keelde Svetlana Arhipova-Grigorjeva, kes on vahendanud mari lastele Eno Raua, Ellen Niidu ja Arvo Valtoni teoseid.  Raamatu on illustreerinud Marion Undusk, kes tegi pildid ka algupärandile. Mari keeles ilmus raamat Kultuurkapitali allfondi Traducta toel.

Raamatu tõlkimisel oli kõige keerulisem leida mari keele– ja kultuuriruumis sobiv mõisteline vaste „kirjule koerale“, mis eesti keeles tähendab nii looma kui tuntud magustoitu. Nii saigi raamat mari keeles pealkirja „Müginde Pii“, mis märgiks eesti keeles  „küpsisekoera“, seletas autor.

XIV Soome-ugri kirjanike kongress Tartus, Eesti Rahva Muuseumis, jätkub veel kogu päeva ettekannetega ajaloost kirjanduses. Kongress lõpeb täna õhtul Kristiina Ehini ja Silver Sepa kontserdiga Magasini Tänava Suvilas. Kontsert algab kell 21.00, pärast kontserti on vaba mikrofon ja kuulda saab luulet pea kõigis elavates soome-ugri keeltes. Kell 23.00 kolib kirjanike kongressi lõpupidu Genklubisse, kus Janno Zõbin teeb soome-ugri diskot.

Kõik kirjanike kongressi sündmused on avalikud ja tasuta. 

XV Soome-ugri kirjanike kongress toimub 2019.aastal Transilvaanias. Kongress keskendub siis hõimurahvaste kirjandusele diasporaas. 

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: