Arvustus. Can'i singlid kui bändi helimaailma näidised ({{commentsTotal}})

Can
Can Autor/allikas: http://tvtropes.org

Uus plaat

Can
"The Singles" (Spoon/ Mute)
8/10



Legendaarse krautrock-ansambli Cani musikaalsus ja innovatiivsus avaldusid eeskätt kahel viisil. Ühest küljest olid nad ääretult improvisatsiooniline bänd, kes võisid kollektiivset fantaasialendu tundide kaupa viljelda ja neid uite ka kaherealisele lindile võtta. Teisalt oli bassist Holger Czukay osav lindistuste lõikamisel millekski kompositsioonilaadseteks. Enamik sellest, mis on mõjutanud hilisemat alternatiivset ja elektroonilist muusikat, võlgnebki Czukay oskustele lindile talletatud toormaterjali töödelda ja valida välja grupiimprovisatsioonide geniaalseimad osad. Tihti said kuuetunnised jämmid lõigatud vinüülikülje pikkusteks paladeks.

Alates 1969. aastast hakkas Can avaldama salvestusi ka seitsmetollises singliformaadis. Lõigata tundidepikkust lindimaterjali 20minutiseks on üks asi, sealt omakorda valida välja kolm või neli minutit singli esimeseks ja teiseks küljeks hoopis teine tera. Ja kuna bänd tegelikult pani singlitele enamasti lood, mis kas samal või pikemal kujul olid juba täispikkadel esindatud, siis nende singlite kompileerimine nii CD'le kui kolmik-LP'le annab tulemuseks näidiskogumi Cani helimaailma ja vaat et dokumenteerib ka bändi ajalugu (välja arvatud päris algus, mida esindavad "Monster Movie" ja aastaid hiljem väljastatud "Delay 1968" ning 1978. aasta "Out Of Reach", mille bänd hiljem maha salgas ja millelt tegelikult ka singleid ei väljastatud (aga mis on jumalast funky plaat - VV).

Albumivälist materjali on täpselt nelja loo jagu. 1971. aasta singel "Turtles Have Short Legs" on indikaatoriks, kuidas isegi flirt tavapopiga võis Cani kätes millegi äraspidisena välja kukkuda, selle B-pool "Shikaku Maru Ten" jällegi on hiilgav üheduurijämm nutika taktimõõdu peale. Neid kahte on sama põnev kuulata kõrvuti ülejäänud kuldaja materjaliga nagu "Spoon" (vaadake alt kontsertvideot), "Moonshake", "Vitamin C" ja "I'm So Green". Siit saabki esmakuulajal loogiline samm edasi olla vaid Damo Suzuki perioodi Cani albumite manu.

Aastal 1976 ilmus kuulsa jõululaulu "Silent Night" töötlus ja aasta hiljem ilmunud singel "Don't Say No" sisaldas B-poolt "Return", millel hilisem Can (Czukay enam bassi ei mänginud) kõlas kompetentse profibändina, isegi kui siinsest funk-disko rütmikast puudub osa varasest je ne sais quoi'st. Terve see hilisem periood on ebaühtlasem, aga momente leidub ka madalamalt hinnatud albumitel ja singlid nendelt esindavad hilisemat perioodi päris kenasti. Hilise Cani uudistamist võiks alustada 1976. aasta albumist "Flow Motion", millelt on esindatud inglise edetabelihitt "I Want More" (ja sinna otsa sama vagu kündev "…And More") ja 3/4 rütmis reggae "Cascade Waltz". Ka 1975. aasta "Landed" sisaldas momente, nagu võib kuulda lõigatud vormis palades "Hunters And Collectors" ja "Vernal Equinox". Viimast soovitaks eriti täispikkuses.

Siiski oli lõpupoole bändil toss välja minemas, mida tõestab kas või fakt, et "Don't Say No" (1977) on muusika poolelt üks ühele "Moonshake'i" pealt maha viksitud. Ja kui "Silent Night" näitas, et Can võis tuntud teemasid omamoodi interpreteerida, siis Offenbachi töötlust "Can Can" saab võtta kas bändi omapärase huumorimeele või oma avangardsuse lahtumise indikaatorina. 1989. aastal ilmus taasühinemisplaat "Rite Time" originaalvokalisti Malcolm Mooneyga (kes laulab ka kogumikku alustavates lugudes "Soul Desert" ja "She Brings The Rain"). Singlina väljastati "Hoolah Hoolah", mis kõlab lõbusalt, kuigi ka oma aega reetvalt. Õnneks esitleb lõviosa kogumikust bändi, kes oli oma ajast ees, näidates teda ka teisest küljest võrreldes põhidiskograafiaga. 

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: