Galerii: Tartu Kunstimajas avati korraga kaks näitust ({{commentsTotal}})

24. augustil avati Tartu Kunstimaja suures ja väikeses saalis graafikute grupinäitus "Teispool reaalsust". Samal ajal avati ka maestro Leonhard Lapini näitus "Eesti mets".

Tehnoloogilisel ajastul elame millegi tundmatu, naudingu ja ebamugavustunde vahepeal. Kui näiliselt on üksindus muutunud võimatuks (erinevate elektrooniliste vahendite abil oleme pidevalt millegagi/kellegagi kontaktis), siis võib-olla on maailm endiselt viirastuslik paratamatus, mille kesta all võib leida erinevaid kihistusi.

Näitus "Teispool reaalsust" loob võimaluse avastada seda maailma kaasaegse graafika vaatenurgast, mis tihtilugu lammutab visuaalse terviku erinevateks tasanditeks, et seda siis uuesti kokku panna või jätta meelega düsfunktsionaalseks. Näitus ei lähtu konkreetsetest tehnikapõhistest raamidest ning jätab vabaduse avardada kahetasandilisi graafilisi tasandeid erinevate dimensioonidega.

Näitusel osalevad Britta Benno, Gudrun Heamägi, Kalli Kalde, Lauri Koppel, Ove Maidla, Ede Raadik, Lilli-Krõõt Repnau. Helen Tago, Kadri Toom.

Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Leonhard Lapini isikunäitusega "Eesti mets" alustab kunstnik oma seitsmekümnenda juubeli tähistamist.

Installatsioonid on Leonhard Lapini loomingus alati olulist rolli mänginud. Oma taiestes on ta omavahel sünteesinud erinevaid materjale ning pakkunud välja mitmesuguseid vormilahendusi ja -kooslusi, olgu siis tegu suuremõõtmeliste linnaruumi paigutatud obeliskide või väikeseformaadiliste arhitektoonidega.

1994. aastal alguse saanud sarja "Eesti mets" peatähelepanu on keskendunud puidule selle kõige laiemas tähenduses. Esimesest installatsioonist alates on Lapin soovinud seerias peegeldada igavikulist dilemmat, mis paratamatult kaasneb looduse ja inimetegevuse kokkupuutel tekitatud "uue loodusega": millise määrani on sekkumine lubatud?

Näituse kuraator on Holger Rajavee.

Mõlemad näitused jäävad Tartu Kunstimajas avatuks 17. septembrini.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: