Teatrielu 2016 sai kaante vahele ({{commentsTotal}})

{{1503916380000 | amCalendar}}
Shakespeare'i aasta lõpetamine
Shakespeare'i aasta lõpetamine Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Teisipäeval, 5. septembril kell 16 esitletakse Tartus Sisevete Saatkonnas aastaraamatut "Teatrielu 2016". Kui 2015. aasta teatrit käsitlenud aastaraamat oli üles ehitatud ebatraditsiooniliselt teatritegijate ja -kriitikute dialoogidele, siis seekordse "Teatrielu" toimetajad Madli Pesti ja Tambet Kaugema otsustasid pöörduda tagasi tavapärase aastaülevaate vormi juurde, milles tuuakse esile 2016. aastal tehtud teatri mõjusamad lavastused ja rollid ning silmatorkavamad sündmused ja suunad.

Teada tõde, et teater ei kulge enamasti kalendriaastate vaheldumise taktis, vaid tendentsid ja nende vaheldumine tulevad selgemalt esile mitme aasta-hooaja või veel pikema aja lõikes. Seetõttu vaadatakse ka seekordse Teatrielu mitmeski artiklis 2016. aasta taustal pikemalt tagasi.

Ene Paaver vaatleb aastatel 2011–2016 ilmunud Eesti teatriraamatuid ning Mihkel Seeder annab ülevaate omadramaturgia hetkeseisust ja selle kohast Eesti teatrite lavadel.

2016. aastal lastele ja noortele tehtud teatrist ja seal sündinud murrangust kirjutab Eva-Liisa Linder ning Liisi Aibel toob esile etendus- ja visuaalkunstide üha tugevama lähenemise ja põimumise. Andrus Laansalu tõdeb, et Eesti tehnoloogiline teater on jõudnud seisu, kui vanaviisi enam ei saa ning tuleb minna uuele ringile.

Kuivõrd 2016 oli Shakespeare’i-aasta, siis annab Maris Peters ülevaate mullu Eestis lavale jõudnud Shakespeare’i-lavastustest. Pille-Riin Purje võtab põhjaliku vaatluse alla Indrek Sammuli mängitud Thomas Becketi rolli Eesti Draamateatri lavastuses „Becket ehk Jumala au“. Valle-Sten Maiste artiklis käsitletakse eestlaste ja venelaste integratsiooniteemat kahe lavastuse – Vaba Lava „Ma pigem tantsiksin sinuga“ ning Tallinna Linnateatri ja Vene teatri „Teisest silmapilgust“ – näitel.

Kerri Kotta vaatleb kaht ooperilavastust, Estonia „Aidat“ ja Vanemuise „Lucia di Lammermoori“, mis mõlemad on üles ehitatud klassikalisele armastuskolmnurgale. Heili Einasto võrdleb „Onegini“ ja „Luikede järve“ balletilavastusi Estonias ja San Francisco Balletis.

Rubriigi „Mälu“ tarvis on Sven Karja tõlkinud ja kommenteerinud lõigu Ukraina kunagise juhtiva teatri- ja kirjanduskriitiku Natalja Kuzjakina uurimusest, mis käsitleb Evald Hermaküla Vanemuise-perioodi (aastad 1962–1983) töid, rõhuasetusega tema Vanemuise egiidi all juhendatud stuudio lavastustel.

Kogumiku lõpetab Toomas Petersoni artikkel „Statistikast ja Eesti haldusjaotusest“ ning 2016. aasta teatrikroonika- ja statistika, mille koostas Tiia Sippol (Eesti Teatri Agentuur).

Teatrielu 2016 koostajad on Madli Pesti ja Tambet Kaugema, keeletoimetaja Mari Tuuling, kunstnik Kersti Tormis. Väljaandjad Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur.

Aastaraamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: