Rannapi rockooper "Nurjatu saar" etendub Tallinnas ({{commentsTotal}})

"Nurjatu saar" Autor/allikas: Eesti Kontsert

Saaremaa ooperipäevad toovad suvel esietendunud rockooperi "Nurjatu saar" kaheks õhtuks Tallinna Nordea kontserdimajja.

Eesti Kontserdi juhi ja ooperi loomise idee autori Jüri Leiteni sõnul otsiti kohe pärast suviseid esietendusi võimalust etendada lavastust ka sügishooajal. "Pikk prooviperiood on seljataga ja kunagi hiljem lisaetenduste korraldamine oleks kõigega otsast peale alustamine, praegu on kogu koosseisul asi veel värskelt lihasmälus," kinnitas Leiten.

Ott Leplandi sõnul on Rannapi rockooperi kõige tugevam külg, et teos on üks suur muusikaline tervik, samas kui igast laulust võiks saada superhitt. "Ma siiralt loodan, et ooper ei jää ainult siia, Saaremaa ooperipäevadele," sõnas Lepland juba pärast esietendust.

Rockooperi "Nurjatu saar" tegevus hargneb tuhat aastat tagasi Saaremaal. Peategelasi on seitse, nende seas viikingite pealik Rullo (Marko Matvere), sepp Vesse (Ott Lepland), tema armastatu Hallatüdruk (Lenna Kuurmaa), vanapagan Uude (Tõnis Mägi), tema poeg Tölpa (Andrus Bonzo Albrecht ), nunn Birgitta (Kristel Aaslaid) ja tulehaldjas Laurits (Markus Teeäär). Kammernaiskoor Sireen ja Eesti rahvusmeeskoor RAM kehastuvad ümber eriilmelisteks tegelasteks nagu hülged, kadakad, viikingid jt.

Rein Rannapi "Nurjatu Saar"
Libreto Andrus Kivirähk, laulusõnad Wimberg, lavastaja Vahur Keller (NUKU teater),
kunstnik Jaanus Laagriküll, videokunstnik Taavi Varm, tantsuseaded Märt Agu.
Festivaliorkester, dirigent Martin Sildos

Lisaetendused toimuvad 31. oktoobril ja 1. novembril Nordea kontserdimajas.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: