Margit Mutso. Tänavate turvalisus ja planeerimine terrorirünnakute valguses ({{commentsTotal}})

Reidi tee küsimus
Reidi tee küsimus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Arhitekt Margit Mutso arutleb, kuidas ühiskond, inimeste vajadused ja ohud muutuvad, kuid tänavate planeerimine on jäänud Eestis vanadesse traditsioonidesse kinni.

Terrorirünnakud Euroopa linnades annavad põhjuse heita pilgu linnaruumi ja mõelda, kui turvaline on meie avalik ruum, kuivõrd kaitstud on tänavad, väljakud või platsid jalakäijate territooriumile sööstva sõiduki eest. Tegelikult pole vahet, kas tegu on terroristi, purjus juhi või autoroolis narkomaaniga – jalakäijate sekka sattunud sõiduk tähendab igal juhul kaost.

Turvalisus ei ole aga ainus asi, millele tänavate ja teede puhul tuleb senisest enam mõelda. Küll aga võiks turvalisus olla ajend võtta tänavate projekteerimine senisest suurema luubi alla.

Kui majade ilme, konstruktsioonid, toimimismehanismid ja ka eri majatüüpide filosoofia on pidevalt arenenud, siis tänavaid on projekteeritud ja ehitatud aastakümneid ühtviisi. Ikka need asfaldiga kaetud normikohased sõidurajad ja selle kõrval äärekiviga kümmekond sentimeetrit kõrgemal jalakäijate tee. Heal juhul on nende vahel haljasriba. Tänava valgustamisel on oma norm, sellega oleks nagu ka kõik korras. Tundub nagu käiks pea terve sajandi tänavatel ikka samad inimesed samade vajadustega. Tõsi, väike muutus on siiski toimunud – rattateid on viimastel aastatel juurde tekkinud. Aga ka see on tulnud pigem kodanike survel kui teede projekteerijate initsiatiivil.

Sellele, et teede ja tänavate projekteerimises on aeg mingil hetkel peatunud, viitab ilmekalt ka Reidi tee saaga. Autokeskne, tänases linnaruumis iganenud projekt on noored linnaplaneerijad ja kodanikuaktivistid tagajalgele ajanud, aga tee projekteerija ei mõista probleemi. Nii on ju alati tehtud, kõik on normide ja valemite järgi paigas, mida siis veel?

Arhitektuur ei ole kunagi olnud vaid majade kujundamise kunst. Arhitektuur on ruumikunst, mis hõlmab lisaks majadele majade vahelist ala: tänavaid, puiesteid, parke ja platse. Kui sellest, et väljakute ja parkide kujundamisel on vaja arhitektide ja disainerite abi, on tänaseks aru saadud, siis tänavate projekteerimine käib meil pea kõikjal vana malli järgi. See on tee-ehitusinseneride pärusmaa. Arhitektid kaasatakse vaid mõne üksiku peatänava kujundamisel.

Kus on aga innovatiivsed teede-ehitusinsenerid – see on küsimus Tallinna Tehnikaülikoolile. Moodsad linnad, kust ideid ammutada, on kõigile avatud, inimliku tänava teemal on kirjutatud hulk raamatuid ja internet on täis nüüdisaegseid tänavalahendusi. Miks sealt jõuab nii vähe meie linnaruumi?

Maanteest, mis on samuti riigi avaliku ruumi osa, pole seoses arhitektuuriga üldse põhjust rääkida. Sotsiaalmeedias levib arhitektide seas Kaupo Kalda õhufoto Laagri äsjavalminud liiklussõlmest, mille mastaap viitaks justkui Shanghai või Moskva sissesõidule. Keegi võiks selle pildi lahti seletada.

Eestis on siiski üks linn, kus on asutud tänavate imagot muutma – see on heade mõtete linn Tartu. Pea aasta on Tartus kehtinud kena tava, et tänavaruumi projekteerimisse kaasatakse (maastiku)arhitekt. Mõistlik algatus tasub järgimist, kuid siiski on põhjust arutada tänava üle laiemalt: võtta tänav tükkideks, mõelda selle funktsioonide, liikuvuse, turvalisuse, disaini, energiasäästlikkuse, lisatarvikute ja palju muu peale, mis käib kaasas moodsa Euroopa tänavaga.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio kultuurikommentaar



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: