Margit Mutso. Tänavate turvalisus ja planeerimine terrorirünnakute valguses ({{commentsTotal}})

Reidi tee küsimus
Reidi tee küsimus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Arhitekt Margit Mutso arutleb, kuidas ühiskond, inimeste vajadused ja ohud muutuvad, kuid tänavate planeerimine on jäänud Eestis vanadesse traditsioonidesse kinni.

Terrorirünnakud Euroopa linnades annavad põhjuse heita pilgu linnaruumi ja mõelda, kui turvaline on meie avalik ruum, kuivõrd kaitstud on tänavad, väljakud või platsid jalakäijate territooriumile sööstva sõiduki eest. Tegelikult pole vahet, kas tegu on terroristi, purjus juhi või autoroolis narkomaaniga – jalakäijate sekka sattunud sõiduk tähendab igal juhul kaost.

Turvalisus ei ole aga ainus asi, millele tänavate ja teede puhul tuleb senisest enam mõelda. Küll aga võiks turvalisus olla ajend võtta tänavate projekteerimine senisest suurema luubi alla.

Kui majade ilme, konstruktsioonid, toimimismehanismid ja ka eri majatüüpide filosoofia on pidevalt arenenud, siis tänavaid on projekteeritud ja ehitatud aastakümneid ühtviisi. Ikka need asfaldiga kaetud normikohased sõidurajad ja selle kõrval äärekiviga kümmekond sentimeetrit kõrgemal jalakäijate tee. Heal juhul on nende vahel haljasriba. Tänava valgustamisel on oma norm, sellega oleks nagu ka kõik korras. Tundub nagu käiks pea terve sajandi tänavatel ikka samad inimesed samade vajadustega. Tõsi, väike muutus on siiski toimunud – rattateid on viimastel aastatel juurde tekkinud. Aga ka see on tulnud pigem kodanike survel kui teede projekteerijate initsiatiivil.

Sellele, et teede ja tänavate projekteerimises on aeg mingil hetkel peatunud, viitab ilmekalt ka Reidi tee saaga. Autokeskne, tänases linnaruumis iganenud projekt on noored linnaplaneerijad ja kodanikuaktivistid tagajalgele ajanud, aga tee projekteerija ei mõista probleemi. Nii on ju alati tehtud, kõik on normide ja valemite järgi paigas, mida siis veel?

Arhitektuur ei ole kunagi olnud vaid majade kujundamise kunst. Arhitektuur on ruumikunst, mis hõlmab lisaks majadele majade vahelist ala: tänavaid, puiesteid, parke ja platse. Kui sellest, et väljakute ja parkide kujundamisel on vaja arhitektide ja disainerite abi, on tänaseks aru saadud, siis tänavate projekteerimine käib meil pea kõikjal vana malli järgi. See on tee-ehitusinseneride pärusmaa. Arhitektid kaasatakse vaid mõne üksiku peatänava kujundamisel.

Kus on aga innovatiivsed teede-ehitusinsenerid – see on küsimus Tallinna Tehnikaülikoolile. Moodsad linnad, kust ideid ammutada, on kõigile avatud, inimliku tänava teemal on kirjutatud hulk raamatuid ja internet on täis nüüdisaegseid tänavalahendusi. Miks sealt jõuab nii vähe meie linnaruumi?

Maanteest, mis on samuti riigi avaliku ruumi osa, pole seoses arhitektuuriga üldse põhjust rääkida. Sotsiaalmeedias levib arhitektide seas Kaupo Kalda õhufoto Laagri äsjavalminud liiklussõlmest, mille mastaap viitaks justkui Shanghai või Moskva sissesõidule. Keegi võiks selle pildi lahti seletada.

Eestis on siiski üks linn, kus on asutud tänavate imagot muutma – see on heade mõtete linn Tartu. Pea aasta on Tartus kehtinud kena tava, et tänavaruumi projekteerimisse kaasatakse (maastiku)arhitekt. Mõistlik algatus tasub järgimist, kuid siiski on põhjust arutada tänava üle laiemalt: võtta tänav tükkideks, mõelda selle funktsioonide, liikuvuse, turvalisuse, disaini, energiasäästlikkuse, lisatarvikute ja palju muu peale, mis käib kaasas moodsa Euroopa tänavaga.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio kultuurikommentaar



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: