Veronika Kivisilla. Tegelikult oleme me lahked ({{commentsTotal}})

Veronika Kivisilla
Veronika Kivisilla Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Hiljuti poes ütles üks töötaja riiulite vahel mu pojale: "Kasi eest!" Mina küsisin, kas oleks võimalik veidi viisakamalt. Töötaja vastas: "Nori oma meest!" Mina hakkasin naerma, töötaja aga nutma: "Andke andeks! Tegelikult olen ma sõbralik ja lahke! Neljapäeval ja reedel olen ma kassas. Kui siis meie poodi satute, tulge, palun, minu kassasse!"

Koeral on hambus pall, aga mulle ta seda ei loovuta. Ta üleannetu ja üleolev pilk kuulutab: "Eks sikuta, aga see pall on minu oma ja kas pole mul tugevad lõualuud?" Korraga aga ta olek muutub: alandlikult poetab ta palli mu jalge ette. Ta saab omamissoovist võitu ja ta pruunid silmad paluvad: "Viska mulle palli, mängime!"

Paks musträstas on avastanud rohkeis kobarais pihlaka. Mõelda, terve puu on tema päralt! Silmad pungis, kugistab ta marju, kuid jääb siis justkui mõttesse. Rõõmsal sirinal hüüab ta ülejäänud parve jaole: koos süüa on mõnusam!

Minul on mõnedki mõtted. Kas kohelda neid nagu tabatud saaklooma - suruda selili, asetada jalg kõrile ja tuua kuuldavale võiduhüüd? Lasta teha paraadportree iga uue mõttetrofeega? Ei, ei - sest mõtted pole loomad, keda jahtida ja tabada, allutada ja omada. 

Pigem olgu mõtted nagu nagu naer, mis nullib nurjatuse. Või nagu haarav pallimäng: viska ja püüa! Või nagu marjakobarad, mida kaaslastega jagada. 

Korjekohti ju jagub. Küsige vaid ja ma näitan, kus pool viimati nägin mõnd noppimisküpset mõtet.

Sest tegelikult oleme me lahked.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: