Muusikapäev avalikustas 750 muusikuga kava ({{commentsTotal}})

Muusikapäeval esineti ka ühistranspordis.
Muusikapäeval esineti ka ühistranspordis. Autor/allikas: ERR

Viies rahvusvaheline Muusikapäev viib 1. oktoobril muusika taaskord massidesse. Aset leiab ligi 120 tasuta kontserti, mis toimuvad Eestimaa eri paigus. Muusikapäevale paneb õla alla üle 750 muusiku, kes esindavad erinevaid žanreid, alates klassikast ja jazzist, lõpetades pärimusmuusikaga.

Kuna Muusikapäev soovib tasuta muusikaelamust pakkuda võimalikult paljudele huvilistele, on ka kontserdipaigad valitud vastavalt. Nii kõlab muusika näiteks kontserdisaalides, kultuurimajades, kaubanduskeskustes, trammides, raudteejaamas ja turul. Muusika toovad publikuni nii tänased kui ka homsed armastatud interpreedid, kes esitavad suurepärast muusikat erinevatel instrumentidel ukulelest saksofonini.

„Muusikapäev toimub sel aastal pühapäeval, mistõttu on programm varasemast mõnevõrra erinev. Soovime pakkuda peredele ühist vaba päeva veetmise võimalust, samuti näiteks võimalust väljasõiduks. Nii on tänavu arvukate väiksemate muusikaliste üllatuste kõrval valikus rohkem tegevusi ühes paigas,“ rääkis Muusikapäeva projektijuht Marili Jõgi.

Kontserdiprogramm on koostatud nii, et igaüks võiks leida sellest endale huvipakkuvat. Ees ootavad toredad muusikalised perepäevad. Pärnu kontserdimajas leiab aset jazzipäev, Jõhvi kontserdimaja on klaverimuusika päralt, Kuressaare on folgi kütkes ning Paides ootab ees seiklus Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

Uut hingamist tuuakse orelitesse Eesti kirikutes. Orelipooltundide raames kõlab orelimuusika igas maakonnas. Üles astuvadki kohalikud orelimängijad kodukirikuist, aga ka tipporganistid, kes selle päeva puhul spetsiaalselt eri paigusse suunduvad.

Kavas on ka palju muud põnevat. Näiteks on programmis kontserte, mis on pühendatud Eesti heliloojate Mart Saare, Ester Mägi ja Veljo Tormise loomingule. Selle kõrval arutlevad nüüdismuusikast Peeter Vähi, Elis Vesik ja Ekke Västrik. Juba teist aastat on Muusikapäeval kavas ka kontserdid väljaspool Eestit, täpsemalt Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, Norras, Austrias ja Saksamaal, kus esinevad säravad noored Eesti muusikud.

Vaadake kogu kava.

Rahvusvahelist Muusikapäeva tähistatakse Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel Muusikapreemiate jagamisega aastast 2002. Tänavune Muusikapreemiate tseremoonia toimub Estonia Kontserdisaalis ning on jällegi ETV otseülekande vahendusel jälgitav. Üle-eestilist kontserdiprogrammi on korraldatud 2013. aastast. Tegemist on hea tahte projektiga, kuhu muusikud ja kontserdipaigad panustavad vabatahtlikkuse alusel. Samuti on see on päev, mis saab sündida heade toetajate ja partnerite ühisel jõul. Muusikapäeva eesmärk on juhtida tähelepanu muusika rollile ning olulisusele igapäevaelus, propageerida muusikakultuuri ja tutvustada muusikuid.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: