Tartus toimub sügisel esmakordselt laste- ja noortekirjanduse festival ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

28.-30. septembrini peetakse Tartus esmakordselt laste- ja noortekirjanduse festival, mis pakub kirjanduslikke konkursse, kohtumisi kirjanikega, kirjanduslikke retki ning mitmesuguseid muid sündmusi nii lastele, noortele, peredele kui ka laste- ja noortekirjandusest huvituvatele täiskasvanutele.

Raamatuhuvi ja lugemisharjumuse süvendamine laste ja noorte seas on üks Tartu kui UNESCO kirjanduslinna keskseid eesmärke, lapsi ja noori kaasa haarava raamatu- ja lugemiskeskse õhkkonna loomine ning laste- ja noortekirjanduse esiletõstmine uue festivali algatamisega on seega kirjanduslinna tegevustes oluline samm. Seda enam, et niisugust, just lastele ja noortele mõeldud kirjandusfestivali Eestis veel pole. 

Festivalil astuvad üles laste- ja noortekirjanikud Eestist ja välismaalt, teiste seas Astrid Lindgreni loomingu pikaajaline uurija ning raamatu „Kasutad ebatavalisi sõnu ... Astrid Lindgreni keel“ autor Lena Törnqvist, samuti soome lastekirjanik Linda Liukas, kelle sulest ilmunud lastele mõeldud programmeerimisraamatut „Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused“ (ilmunud eesti keeles 2016) on juba tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Tänavu ilmus eestikeelses tõlkes ka teine Ruby-raamat, „Tere, Ruby! Teekond arvuti sisemusse“.

Eesti kirjanikest on festivalile oodata Aidi Vallikut, Ilmar Tomuskit, Heiki Vilepit, tänavuse lastekirjanduse preemia laureaati Reeli Reinausi ning mitmeid teisi. Kirjanike esinemiste kõrval leidub ka niisuguseid sündmusi, kus astuvad üles lapsed ja noored ise – toimub nii kooliõpilaste luuleprõmmu Tartu ja Tartumaa voor kui uudiskirjandusele keskenduv sündmus, kus teoseid tutvustavad koolinoored. Lapsed ja noored on oodatud osa võtma ka kahest konkursist – festivali nimekonkurss, kuhu oma ideid võivad pakkuda kõik huvilised, ning Tartu-teemalistele lühivormidele keskenduv omaloomingukonkurss, kus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased saavad osaleda haikude, teemantluuletuste või miniatuuridega. 

Festivali peakorraldajateks on Eesti Kirjanduse Seltsi, Tartu Linnaraamatukogu ning Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esindajad. Partneriteks on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Soome Instituut, raamatupood Utoopia jt.

Toetavad Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Kavaga saab peatselt tutvuda Tartu Linnaraamatukogu veebilehel www.luts.ee

 

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: