Sõdur Tšonkini looja Vladimir Voinovitš vestles David Vsevioviga ({{commentsTotal}})

{{1504082940000 | amCalendar}}
Vladimir Voinovitš
Vladimir Voinovitš Autor/allikas: Scanpix

6. septembril esines Kirjanike maja musta laega saalis peatselt oma 85. sünnipäeva tähistav kirjanik Vladimir Voinovitš. Legendaarse vene kirjaniku ja endise dissidendiga vestles kultuuri- ja ajaloolane David Vseviov. Kultuuriportaal näitas vestlust otseülekandes. Voinovitš annab Tallinnas ka intervjuu ERR kultuuriportaalile.

Voinovitš saabus Tallinna arutelusarja "Venemaa hääled" raames. Kultuuriportaalis on tulemas videointervjuu, intervjueerib Aarne Ruben. Lugege Margus Haava arvustust „Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavaliste seikluste“ esimesest osast kultuuriportaalist.

Serbia ja juudi juurtega Vladimir Voinovitš (sündinud 1932) on vene kirjanduse elav klassik, kes kirjutanud romaane, jutte, jutustusi ja laulusõnu. Eesti keeles on ilmunud tema raamatud "Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused", „Meie elame siin“, „Tahan olla aus“, „Karvamüts“ ja „Moskva 2042“.

Seekord kajavad Venemaa Hääled tänu heale koostööle Eesti Kirjanike Liidu ning kirjandusfestivaliga HeadRead.

Kirjastus Tänapäev pakkus kohapeal Voinovitši triloogia "Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused" kõiki osi. Teost, mille kirjutamist Voinovitš alustas juba 1963. aastal, on sageli nimetatud vene Švejkiks. Kuna Voinovitš sai avaldamiskeelu, ilmus selle üks osa esimest korda 1969 Frankfurtis ja terve raamat 1975 Pariisis, Nõukogude Liidus levis tekst samizdati väljaandena. 1974. aastal visati Voinovitš NSVL Kirjanike Liidust välja ning 1980 sunniti emigreeruma.

Vestlus toimus vene keeles eestikeelse sünkroontõlkega.

“Venemaa hääled” on Avatud Eesti Fondi arutelusari, mis lahkab ühiskondlikku ja poliitilist olukorda Venemaal tuntud Vene mõtlejate, ühiskonnategelaste ja inimõiguslaste käsitluses. Arutelude eesmärk on tutvustada erinevaid vaateid Venemaa tegelikkusele ja luua kõlapinda ka arvamustele, mis Venemaa ametlikes infokanalites kajastamist ei leia.

Sarja raames on Eestis esinenud nt Ljudmilla Aleksejeva, Valeria Novodvorskaja, Lev Ponomarjov, Viktor Šenderovitš, Leonid Parfjonov, Lev Rubinštein, Artemi Troitski, Jevgenia Tširikova, Maša Gessen, Dmitri Oreškin, Ekaterina Šulman, Žanna Nemtsova, Jevgenia Albats, Aider Muždabajev, Askold Kurov jpt.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: