Eesti Filharmoonia Kammerkoor viib Eesti muusikat Euroopa suurtele lavadele ({{commentsTotal}})

Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Eesti Filharmoonia Kammerkoor Autor/allikas: Mait Jüriado

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) alustab uut hooaega 2. septembril Pärdi päevade avakontserdil Tallinna Jaani kirikus. Algav hooaeg on aga kujundatud silmas pidades Eesti Vabariigi lähenevat 100. sünnipäeva ning tuleb Eesti muusika keskne ja erakordselt sündmusterohke nii Eestis kui väljaspool.

„Alustame hooaega Pärdi päevadel, kus esineme kuuel kontserdil Eesti erinevates paikades. Edasi tulevad juba esinemised Itaalias, Soomes ja Venemaal. Meie hooaeg on Eesti Vabariigi juubeli hõnguline ning kontserdikavad ja -paigad valitud just seda suursündmust silmas pidades,“ tutvustas Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige Esper Linnamägi.

„Hea meel on minna Eesti heliloojate nüüdismuusikaga Euroopa pealinnadesse ja suurtele uhketele lavadele. Esitame palju Arvo Pärdi ja Veljo Tormise loomingut, aga nende kõrval on meie kavades ka Tõnu Kõrvits, Ülo Krigul, Liisa Hirsch, Galina Grigorjeva jt.“

Mainekate festivalide ja kontserdisaalide hulka, mida EFK sel hooajal väisab, kuuluvad MITO SettembreMusica festival Torinos ja Milanos, Helsingi Barokkorkestri sünnipäevakontsert Helsingi Musiikkitalos, Arvo Pärdi festival „Spiegel im Spiegel“ Moskva Peeter-Pauli katedraalis. Alates jaanuarist esinetakse järjest sellistel kuulsatel lavadel, nagu Groningeni De Oosterpoort, Brüsseli Flagey kontserdimaja, Londoni Barbicani keskus, Dublini Rahvuslik kontserdimaja, Amsterdami Muziekgebouw, Berliini kontserdimaja, Pariisi Orsay muuseum.

Eesti publiku ette tuuakse kontserdisari „Palved“ (koostöös Eesti Kontserdiga), kuhu EFK peadirigent Kaspars Putniņš valis eri religioonidega seonduvat muusikat - vene õigeusu muusika, lääne katoliku kiriku ning budismi-teemalised kavad. Koos Tallinna Kammerorkestri ja Risto Joostiga esitatakse Tõnu Kõrvitsa teost „Lageda laulud“, mille salvestis on suurt tähelepanu ja häid hinnanguid saanud välismeedias.

Tulemas on koori jaoks ka uudne väljakutse - koostöö Kadri Voorandiga, kes kirjutab kammerkoorile teose „Laineile end kingin“, mis kantakse ette koos maailmakuulsa avangardisti John Cage’i ja rootsi tuntud helilooja Anders Hillborgi teostega.

Koori juhatavad sel hooajal lisaks peadirigent Kaspars Putniņšile veel Tõnu Kaljuste, Risto Joost, Aapo Häkkinen, Filippo Maria Bressan, Nikolai Aleksejev, Jaan-Eik Tulve ja Peter Phillips.

Vaadake hooaja kava.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: