Endla suvelavastust "Säärane mulk" mängitakse ka järgmisel suvel ({{commentsTotal}})

Erastu Enn (Meelis Rämmeld) kimbutab Maiet (Ago Anderson).
Erastu Enn (Meelis Rämmeld) kimbutab Maiet (Ago Anderson). Autor/allikas: Gabriela Liivamägi

Sümboolselt lõigati eelviimasel "Säärase mulgi ehk Sada vakka tangusoola" etendusel Koidula muuseumi aias maha oder, mis külvati 31. mail. Selle sündmusega kuulutati välja ka järgmise suve "Säärase mulgi" etendused. 

Publiku hulgas ülimenukaks osutunud lavastust mängitakse 2018. aasta juulis veel kümme korda

Kevadel külvas Koidula näidendis nii õnne kui õnnetust toova teravilja maha aednik Mart Ruumet. Maha külvatud oder on üks sajast Eesti Vabariigi sünnipäevaks külvatud teraviljapõõsast. "Midagi muud ei sobinudki siia ju istuda. Oder on ju lavastuse üks rekvisiitidest," seletas Ruumet odra külvamise põhjuseid. "Ja odra vahel kasvama hakanud kassitapp on ka tegelikult sümboolne – nii nagu "Säärase mulgi" lavastuses ei ole ainult puhtalt head või halvad tegelased, nii ei ole ka kassitapp üdini halb," lisas Ruumet.

Vilja lõikas maha Kurgja Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis töötav Alar Kuulme.  Koidula ajastule kohaselt võttis ta odravilja maha sirbiga. "Kuna vihm on vilja maha peksnud ja see on ka umbrohtu täis, siis võtab selle 4x4 meetriselt põllult vilja sirbiga lõikamine umbes kolm tundi," hindas Kuulme oma tööpõldu. "Nüüd tuleks see vili kuivama panna, siis saab järgmisel aastal seda külvata küll," lisas mees.

Kindel on see, et vilja saab külvata ka järgmisel kevadel, sest lavastust mängitakse ka järgmisel suvel. "Tänaseks oleme andnud 14 etendust 16-st ning etendust on vaatamas käinud peaaegu 6200 inimest. Kuna ka kaks viimast kaks etendust on välja müüdud, siis tuleb külastajaid kokku umbes 7000 inimest," ütles Endla kommunikatsioonijuht Hedi-Liis Toome. "Just suurest publikuhuvist ja ka näitlejate mängulustist tingituna oleme otsustanud mängida lavastust ka järgmisel suvel," lisas Toome.

Autor Lydia Koidula, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Arthur Arula, dramaturg Ott Kilusk, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikajuht Ado Kirsi, liikumisjuht Kardo Ojassalu. Mängivad Ago Anderson, Feliks Kark, Lauri Mäesepp, Sander Rebane, Meelis Rämmeld, Indrek Taalmaa, Tõnu Oja (Eesti Draamateater) ning muusikud ja tantsijad.

Toimetaja: Rutt Ernits



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: