30aastane VAT Teater tuleb oma Macbethi, sajandi loo ja magavate kaladega ({{commentsTotal}})

VAT Teater
VAT Teater Autor/allikas: ERR

1. oktoobril saab VAT Teater 30-aastaseks ning neil on kavas mitu juubelihooaja väärilist uuslavastust.

Kohe VAT Teatri sünnipäevakuu alguses, 5. oktoobril, esietendub Rahvusraamatukogus (RR) EV100 teatrisarja "Sajandi lugu" kuuluv lavastus “Sirgu Eesti”. Tegemist on Eesti Rahvusraamatukogu, Labürintteatriühenduse G9 ja VAT Teatri ühise kingitusega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Labürintteatriühendus G9 ja VAT Teater juhatavad "Sirgu Eesti" vaatajad läbi labürindilaadse Rahvusraamatukogu paralleelreaalsusesse – Eestisse, kus minevikku mäletatakse vaid kangelaslugudena. Uued riigiisad on veendunud, et rahva positiivne enesekuvand tagab Eesti püsimajäämise veel paljudeks aastateks.

Välja ilmub aga noor Eduard, kes tahab inimesteni tuua ajaloolise tõe. Eduard ihkab rääkida murrangulistest 1930ndatest, kui majanduskriisist ja sisepoliitilisest kemplemisest kurnatud isamaal tõstis pead uus jõud – vastuolulised vabadussõjalased, kelle eesotsas noor ja karismaatiline advokaat Artur Sirk. Ta tahab rääkida ajast, mil kogu Eesti oli sunnitud otsustama, millisel teel riigi ja rahvana jätkata.

Lavastus algab G9 juhitud publikurännakuga läbi Rahvusraamatukogu salasoppide, sellele järgneb etendus RR suures saalis. Kogu terviku lavastuse on loonud Aare Toikka koostöös G9 ja trupiga, laval on Katrin Saukas, Elina Reinold, Meelis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots, Labürintteatriühendus G9 ja Rahvusraamatukogu naiskoor (dirigent Anneli Surva).

19. detsembril esietendub W. Shakespeare´i sonettidel ja näidendil „Macbeth” põhinev lavastus „Leedi Macbeth”.

Leedi Macbethi lugu jutustab meile õrnast naisest, kellest saab kalkuleeriv koletis. Suure õnneiha ja võimujanu ajel loobub ta oma naiselikkusest ning asub tegutsema. Mõrv sünnitab hirmu ja hirm viib omakorda järgmise mõrvani. Verd voolab, inimesed kaovad, enesekindlus kasvab ning iga järgnev sooritus muutub aina lihtsamaks. Veri ihkab verd ja kõik ohvrid on võrdselt tema õnne tee peal ees.

Ühel hetkel saab karikas täis ja kätelt pole võimalik enam verd maha pesta. Suudab inimene säärast nõiaringi murda?

Mängivad Elina Reinold, Ago Soots ja Margo Teder, kes on ka loo lavastaja.

30. jaanuaril esietendub Saksa näitekirjanik Jens Rascke kirjutatud ja Aare Toikka lavastatud „Kas kalad magavad?”

Laval on ainult üks näitleja, Liisa Saaremäel, kes esineb 10-aastase tüdruku Juta rollis. Teemad, millest ta räägib, on tõsised – möödunud aastal suri pärast rasket haigust Juta kuueaastane vend Emil. Kuidas asjad pärast seda kulgesid, kuidas isa ja ema oma eluga hakkama said, kuidas näevad selliseid asju lapsed ning kas on õige lapsi nö kaitseks tõsistest elulistest teemadest eemal hoida?.

Saksa näitekirjanik Jens Rascke (s 1970) on töötanud dramaturgina mitmetes Saksamaa teatrites, keskendudes ennekõike laste- ja noortenäidenditele. Lisaks on ta juba 2003. aastast olnud Kieli monodraamafestivali „Thespis” üks korraldajatest. Näidendis „Kas kalad magavad?” ühinevad need kaks maailma – kümneaastane Juta seisab üksi publiku ette ja püüab mõtestada elu keerukaid ja süngeid, kuid samas paratamatuid tahke. Raschket on tunnustatud selle loo kirjapanemisel julguse eest käsitleda ka noore publiku jaoks justkui tabuteemat ilma pisarakiskumise või liigse ilustamiseta. Noore Juta käsitlus maailmast on siiras ja kohati üllatavalt läbinägelik. Tekst ei anna eksistentsiaalsetele küsimustele selget vastust, vaid kutsub kaasa mõtlema nii lapsi kui nende vanemaid.

Projekti Platform Shift+ raames sünnib kevadel VAT Teatri ja teater Kolibri (Ungari) koostööna lavastus tööpealkirjaga „#keegieiolevaal”.

#sinivaal on internetis leviv ohtlik mäng, kus anonüümsed administraatorid meelitavad noori hulljulgetele tegudele. Koolikiusamise ohver Marek, kellel puuduvad lähedased suhted pere ja sõpradega, on selleks ideaalne sihtmärk. Mäng kestab 50 päeva ja iga päev saadab administraator mängijale aina ohtlikuma ülesande. Algul lõbus ja põnev ettevõtmine muutub peagi õudseks Ameerika raudteeks, mille pealt maha astuda on peaaegu võimatu.

Samal ajal ilmub ootamatult elusa ja tervena välja seitse aastat kadunud olnud Karl. Lähedased küll rõõmustavad imelise naasmise üle, kuid peagi tekib neil kahtlus, kas tegemist on ikka sama poisiga, kes lapsena kaduma läks. Psühholoog ja politseinik asuvad uurima, mis Karliga nende aastate jooksul juhtus.

Marek tahab leida mängust väljapääsu. Karl tahab tõestada, et on tema ise. Administraator tahab näha mängu finaali. Karli ema tahab oma poega tagasi. Kõik soovid pole määratud täituma."

Algupärase näidendi autor on Kristiina Jalasto, lavastaja Helen Rekkor ning kunstnik Inga Vares. Plaanitud esietendus on 21. märtsil 2018 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis.

Lisaks uutele lavastustele on meil uuel hooajal välja töötatud ka mõned uued töötoad: õpilastele pakume uute võimalustena töötuba “Seksuaalsus, identiteet ja meedia mõjud” ja improteatri töötuba „LooVAT mõtlemist” ning täiskasvanutele improrteatri töötuba.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: