Kumu näitab Eesti dekadentlikku kunsti ({{commentsTotal}})

Näitus "Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst" Kumus viib vaataja dekadentlikku ja baudelaire’likku kunstimaailma, mida iseloomustavad melanhoolia, küünilisus ja pessimism, aga ka naudingud ja kirg nn ebatavalise või iseäraliku vastu, k.a androgüünsuse ihalus, nartsissism ja meelemürgid.

Näituse pealkiri on tuletatud Charles Baudelaire’i 1857. aastal ilmunud kurikuulsast luulekogust "Les Fleurs du mal" ehk "Kurja lilled", mis on üks esimesi moderniseerumiskogemuse analüüse ja kriitikaid. Baudelaire’i ja tema kaasaegseid saadab süvenev kahtlemine moderniseerumisprotsessi väga kiiretes ja pöördelistes tulemustes, teatab Kumu.

Industrialiseerimine, kapitalism, metropolide teke, kasvav usk teadusesse ja pidevasse progressi, samuti mitmed teised sotsiaalsed muutused äratavad võõristust ja hirmu, manifesteerudes tugevas pessimismis, allakäigu- ja minnalaskmismeeleoludes. Teisalt pole dekadents ainult eitav või hävitav "jõud", vaid genereerib uusi ning huvitavaid tähendusi.

Dekadentlik kunsti- ning kirjandusloome sünteesib ilu ja inetust, suubub sageli müstitsismi, küsib avameelseid küsimusi seksuaalsuse ja soorollide kohta ning rõhutab vastandumist kodanlusele, pühitsedes individualismi. Sündinud küll reaktsioonina järskudele sotsiaalsetele ja kultuurilistele muutustele, iseloomustab dekadentlikku kunsti ka süvenemine iseendasse ning väljumine pärismaailmast, lubades psüühika- ja tajuhäiretel kohtuda erinevate pahede ja tabudega ning luues kõhedaid, ent kaasakiskuvaid kujutisi.

Eestisse jõudsid dekadentlikud meeleolud 20. sajandi alguses, kui hakati looma rahvuskultuuri ning otsiti oma kohta rahvuslikkuse ja lääne modernsuse skaalal. Näitus "Kurja lillede lapsed" on esmakordne uurimus eesti dekadentlikust kunstist 20. sajandi esimesel poolel. Näitus pakub vaatamiseks mitmeid seni vähenähtud või eksponeerimata teoseid sellistelt kunstnikelt nagu Eduard Wiiralt, Ado Vabbe, Erich Kügelgen, Aleksander Promet, Erna Brinckmann, Erik Obermann jt.

Avamisel tutvustatakse ka näitusega kaasnevat raamatut. Näitus avatakse 9. septembril ning jääb avatuks 25. veebruarini.

Kuraator: Lola Annabel Kass
Näituse kujundaja: Liina Siib
Graafiline kujundaja: Angelika Schneider
Koordinaatorid: Karin Pastak, Liis Pählapuu, Ragne Soosalu

Toimetaja: Madis Järvekülg



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: