Arvustus. Koolielu süngelt koomilised minevikumustrid ({{commentsTotal}})

Jan Hřebejk
Jan Hřebejk "Õpetajanna" Autor/allikas: Kaader filmist

Uus film kinolevis
"Õpetajanna" ("Ucitelka")
Režissöör: Jan Hřebejk
Osades: Zuzana Mauréry, Zuzana Konecná, Csongor Kassai
7/10

On aasta 1983 ja Bratislava äärelinnas asuvasse kooli saabub uus õpetaja, kõrge sotsiaalse kapitali ja tähtsate sidemetega seltsimees Maria Drazdechova. Ta on õpetaja, kes oskab oma tööst paremini ära kasutada oma positsiooni defitsiidimajanduse keskel toime tulemiseks. Ent tema positsioonist tulenevalt on seda majandust toitva vahetuskaubanduse objektideks õpilaste hinded ja seega nende tulevik, mis paneb paljud moraalse heitluse vallas lastevanemad muretsema. Kutsutakse kokku koosolek, mis loob koos õpetajanna korruptiivsete tegevuste jälgimisega tuuma Jan Hřebejki ("Lahus olles langeme", "Üles-alla") uuele filmile "Õpetajanna".

Filmi stsenarist Petr Jarchovský on kirjutanud selle isikliku mälupildi satiiriliseks kohtusaalidraamaks, ammutades inspiratsiooni Sidney Lumeti klassikust "12 vihast meest" ning järgides sotsiaalselt ja ajalooliselt tundliku režissööri Jan Hřebejki musta elulähedase huumoriga immutatud omapärast käekirja. Loo kaks liini – ühest küljest õpetajanna korruptsiooni ilminguid ja sotsiaalseid tagajärgi jälgiv tegevusliin ja teisest küljest kohut mõistev liin – seob kokku täiesti süüdimatult käituv sotsiopaadist õpetajanna, kelle Slovakkia näitlejanna Zuzana Mauréry mängib veenva ja äratuntava natuuriga manipulaatoriks.

Õpetajanna ohvriteks langevad või kaasosalistena toimivad kõrvaltegelased, kelleks on õpilased ja lastevanemad, mõjuvad üheplaanilisusest hoolimata oma eluläheduses ja ametikoha antud staatuse omadustest tuletatuna siirastena. Vägagi erinevatest valdkondadest pärit erineva sotsiaalse kapitaliga lapsevanemad demonstreerivad erinevaid moraalseid seisukohti hüvede ja kooliedu vahetusmajanduse osas, pakkudes palju samastumisvõimalusi enda lapse koolielu üle muret tundvale vaatajale.

"Õpetajanna" käsitleb raskeid teemasid publikusõbraliku kergusega, ent selge moraalse kompassiga ja vaatajais oma positsioone esile kutsuva hoiakuga. Pakkudes raamistiku ka Eesti elanikele tuttava ajaloolise perioodi tõlgendamiseks läbi konkreetse juhtumi, peegeldab film laiemalt perioodi ajavaimu, sotsiaalse kapitali loodud hierarhiatest ja sotsiaalsete võrgustike olulisusest avaliku sfääri privaatsesse sfääri tungimiseni.

Konkreetset ja katkematult oma teel püsivat lugu saadab filmi tonaalsusega harmoniseeruv kaameratöö ja teatud olukordade tõsidust esile tõstev montaaž. Ajastu mustreid ja paletti rõhutav soe kunstnikutöö kutsub nostalgitsema ning mänglev heliriba toetab filmi satiirilist tooni.

Kuigi filmi lõpp provotseerib kaasa mõtlema selle üle, kuidas tänapäeval sotsiokultuurilised tegurid (sh õpetaja ja lapsevanema vahelised (võimu)suhted) ja sotsiaalmajanduslikud faktorid mõjutavad kooliteed, jõuab film oma lahja finaalini läbi üsna ühtlase tempoga kulgeva süžee, mis võib lahjendada ühtlasi ka selle õpetlikku sõnumit. Sellegipoolest on tegemist temaatiliselt ühtse teosega, mis on leidnud publikusõbraliku, ent sisuka tasakaalu draama ja komöödia vahel.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: