Arvustus. Steps To Synapse välistab igasuguse konflikti ({{commentsTotal}})

Steps to Synapse
Steps to Synapse Autor/allikas: Facebook

Uus plaat
Steps To Synapse
"The One" (Playground Music)
5/10

Üldiselt mulle meeldib ilus muusika, kus iga mikroviga ja väikseimgi kühm on järeltöötluses maha lihvitud. Ja mida aasta edasi, seda enam näeme just pehme rockmuusika pöördumist laitmatu produktsiooni poole. Kitarrid ei kärise ega mürise enam, trummid ei peksa kõrvakilesid puruks, kõike on pisut ja parasjagu, nagu suvetuul, mis leevendab kuumust vaid mõneks hetkeks. Muusika, mille taotlus pole olla indie, vaid pigem võimalikult pop.

Näiteid, kus sarnase valemiga on täppi pannud, võib tuua mitmeid. Eestist Ouu ja Kali Briis enda uue bändiga, kaugemale vaadates Tame Impala, Pond ja The Horrors. Kõlades popilt, on neis kõigis siiski mingi ürgne viga või ebakõla juba sügaval sisemas olemas. Psühhedeelia ja lollitamine ei lase muusikal muutuda steriilseks ja nüriks, samuti on olemas hea laulukirjutus ja karisma. Massi sulanduv raadiorokk, mis võtab enda näiliselt turvalises kestas täpselt selle näo, mis vaja.

Siit tuleb ka erinevus kõigi eelnimetatud bändide ja Steps To Synapse vahel.

Esmakuulamisel tundus, et suund on sama. Nende vokaalid on maitsekad, kitarrid on eriti mõnusalt rabedaks keeratud ja üldtervik on ilus, tõepoolest. Sametine ja veatu, raske on selle muusika kohta isegi midagi halba öelda, "The One" ei anna võimalust kriitikaks.

Viga ongi selles, et hoidumine kõigist konfliktidest on Steps to Synapse debüütalbumi juures viidud äärmusesse. Kõik ideed, mis neil on - maaliline psühhedeelia, kerge jazzvõnge, moodne disko, toores rokienergia -, jäävad ideetasemele, lugudest ei kasva välja terviklikke üksuseid, jäädes vaid sketšideks, raamistikeks.

Sellest päästab produktsioon, mis valab kõik tühimikud täis ilusat tühiollust ja muudab ka need lihtsakoelised laulukesed meeldivateks. Muidugi, ma ei peagi neid vaatama eraldi üksustena, kuid on tunda, et bändi enda olemus taotleks justkui midagi muud, kui lõpuks plaadil kuulda saab.

"The One" on oma olemuselt lihtne moodne raadiomuusika, kui lisada sinna pisut tantsukamaid rütme, siis võiks sündida midagi sarnast nagu Calvin Harrise suvehitt "Funk Wav Bounces Vol. 1". Kuid Steps To Synapse on selle muusika jaoks liiga tark, nad ei taha leppida lihtlabase raadioroki staatusega, nad pistaksid iga nurga peale vimkasid ja veidrusi. Kuid selle tarkuse jaoks jääb vajaka laulukirjutusest, nutikad elemendid on lugudes ilma igasuguse orgaanikata, lihtsalt kümme-kakskümmend sekundit midagi, mis ununeb sama kiiresti...

Loomulikult, alles eelmine aasta võtsid nad mõõtu Noortebändi laval ning on arusaadav, et oma raja leidmine võtab aega. Tore, kui Eestis on bände, kes kõlavad võimalikult ebaeestlaslikult ning kui oleksid paremad lood, siis oleks see täiesti tip-top popalbum. Praegune materjal on aga lihtsalt ilus taustamuusika, mis jääb aga oma (vähemalt kaudsete) eeskujude varju.



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: