Tallinna Arhitektuuribiennaal uurib linna, tehnoloogia ja looduse kokkupuutepunkte ({{commentsTotal}})

Kaarli puiestee.
Kaarli puiestee. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Neljas Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB alapealkirjaga bioTallinn uurib linnamaastikke iseorganiseeruvate süsteemidena. TABi peakuraator Claudia Pasquero käsitleb linnaruumi mitte inimkesksest lähtekohast, vaid tegeleb biotehnoloogiaga arhitektuuris ja linnaehituses ‒ bioTallinn pakub nägemust Tallinna linnamaastikust, mis toimib ise-organiseeruva süsteemina, paljude dünaamiliste süsteemide koosmõjus areneva territooriumina.

13.-17. septembril peetavat Tallinna Arhitektuuribiennaali produtseeriva Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi sõnul on biennaali puhul tegemist regiooni suurima arhitektuurisündmusega, mis käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ning heidab pilgu arhitektuurivaldkonna tulevikku. Biennaali programm koosneb kolmest peasündmusest (kuraatorinäitus, sümpoosion ja Tallinna visioonivõistlus) ja satelliitprogrammist, millest tähtsaimad on installatsioonivõistlus ja koolide näitus. "Biennaali programmi kuulub veel palju erinevaid väiksemad näitused erinevates asukohtades üle Tallinna, TAB Klubi, filmiprogramm, peod ning ekskursioonid, mis kindlasti septembri teisel nädalal arhitektuuri- ja linnaruumihuvilist publikut köidavad," loodab Järg.

Kuraatorinäitusel "Antropotseeni saar" Eesti Arhitektuurimuuseumis saab näha kunstnike ja teadlaste visioone Paljassaare poolsaare ümberkujundamisest. See Tallinna piirkond iseloomustab maastikku, kus kohtuvad bioloogiline mitmekesisus ja intensiivne inimmõju. Paljassaare poolsaare arendamist mõjutavad kaks konfliktset ideoloogiat: keskkonnakaitseline ideoloogia näeb ette selle piirkonna illusoorse looduslikkuse säilitamist, kommertsarenduse ideoloogia aga selle muundamist uueks looduslähedaseks linnakeskkonnaks.

Kahepäevane tempokas arhitektuuriteoreetiline sümpoosion (14.09-15.09; Balti Jaama vana ootepaviljon) on tihedalt seotud kuraatorinäitusega, mille kuraator on biennaali teemast lähtuvalt kokku pannud esmajoones uudisloomingust. Sümpoosionil saavad erialainimesed arutada ja reflekteerida just TABi jaoks loodud uurimistöö tulemusel valminud teoste tagamaid. Olulisematest esinejatest saab välja tuua arhitekti, publitsisti ja õpetaja ning ecoLogicStudio ühe asutaja Marco Poletto; arhitektuuri-, disaini- ja visuaalkunsti valdkonna ajaloolase, Innsbrucki Ülikooli arhitektuuriteaduskonna dekaani Bart Lootsma; arhitekti, University College Londoni Bartletti arhitektuurikooli uuenduslike keskkondade professori ning seal tegutseva biotA Labi direktor ja asutaja Marco Cruzi ja Rachel Armstrongi, kes on Newcastle’i Ülikooli arhitektuuri-, planeerimis- ja maastikukooli eksperimentaalarhitektuuri professor.

Koos Tallinna linnaga korraldatav visioonivõistlus kutsus osalejaid üles avastama Tallinna loodus- ja linnamaastiku potentsiaalseid ühenduskohti, keskendudes Paljassaare poolsaarele omaste maa ja rannaala, linnaarenduse ja pärandikaitse, reoveepuhastusjaama ning linnukaitsealade vahelise tasakaalu leidmise küsimustele. Paljassaar asub kesklinna vahetus läheduses ja ometi pole enamik linlastest seal iialgi käinud. Kunagine karjamaa ja enne seda piraatide poolt lõksuna kasutatud madalik on viimase kümnendi jooksul kaetud mitmesuguste kinnisvaraarendusprojektidega, kuid jäänud seni kättesaamatuks. Võistlusel osalejad pakkusid välja lahendusi, mis keskenduvad digi- või biotehnoloogiate kasutamisele ja nendega eksperimenteerimisele.

TABil katsetavad arhitektid Paljassaarel looduse abil linna ehitamise innovaatilisi meetodeid. Biomehaaniliste prototüüpide kaudu lahatakse ehitatavuse, energia ja ökoloogilise jalajälje küsimusi. Uuritakse, milline on Tallinna "ainevahetus" ning milliseid muutusi võiks energia, toidutootmise ning jäätmekäitluse ja õhusaaste valdkondades tuua tulevik, kui biotehnoloogia jõuab arhitektuuri ja linnaehitusse ning kui jäätmed ja saaste võivad hübriidsete bioarhitektuuri prototüüpide puhul osutuda "ehitusmaterjaliks".

Linnaruumis hakkab biennaali ajal pilku püüdma TABi linnainstallatsioonide konkursi võidutöö - Londonis tegutseva Belgia arhitekti Gilles Retsini võistlustöö "Digital Building Blocks", mis pakub ristkihtpuitplaatidest kerg-konstruktsiooni näol välja uuenduslikku kasutusviisi liimpuitkilpidele. 2017. aasta alguses toimunud konkursi eesmärk on pakkuda alustavatele arhitektidele välja võimalus kavandada ja ehitada TABi ajaks Rotermanni soolalao ette installatsioon, mis kasutab tänase arhitektuurimõtte kõige värskemate ideede teostamiseks Eesti puidutööstuse tehnoloogiat ja võimalusi.

Retsini töö tõusis esile, kuna lisaks esmaklassilisele disainile ja tehnoloogilisele innovatsioonile suutis ta võtta ka tugeva seisukoha puitehituse tuleviku osas. Kui mitmed konkursil esitatud tööd pakkusid välja tehnoloogilisi uuendusi, siis võidutöö puhul on rõhk just disainiuuendusel, mis põhineb juba eksisteerivatel algoritmilistel protsessidel ja on seetõttu lihtsamini laborist tööstusesse skaleeritav. Tema odavale ja lihtsale modulaarsele süsteemile üles ehitatud projekt räägib tehnoloogia ja nutika disaini abil loodavast sotsiaalsest väärtusest, võimalusest välja töötada uusi kiireid lahendusi näiteks nii elamute kui erineva ajutise iseloomuga varjupaikade ehitamiseks. Retsini paviljoni loomis- ja ehitusprotsess ise on omamoodi mäng, modernistliku legomaailma kaasaegne versioon.

Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB on rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis keskendub kohaliku arhitektuurikultuuri tutvustamisele, otsib vastuseid arhitektuurivaldkonna põletavatele küsimustele ja püüab vaadata valdkonna tulevikku. TAB pakub sündmusteprogrammi nii arhitektuuriprofessionaalidele, valdkonna tudengitele kui tavalistele ehituskunsti- ja ruumihuvilistele.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: