Tallinna Arhitektuuribiennaal uurib linna, tehnoloogia ja looduse kokkupuutepunkte ({{commentsTotal}})

Kaarli puiestee.
Kaarli puiestee. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Neljas Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB alapealkirjaga bioTallinn uurib linnamaastikke iseorganiseeruvate süsteemidena. TABi peakuraator Claudia Pasquero käsitleb linnaruumi mitte inimkesksest lähtekohast, vaid tegeleb biotehnoloogiaga arhitektuuris ja linnaehituses ‒ bioTallinn pakub nägemust Tallinna linnamaastikust, mis toimib ise-organiseeruva süsteemina, paljude dünaamiliste süsteemide koosmõjus areneva territooriumina.

13.-17. septembril peetavat Tallinna Arhitektuuribiennaali produtseeriva Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi sõnul on biennaali puhul tegemist regiooni suurima arhitektuurisündmusega, mis käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ning heidab pilgu arhitektuurivaldkonna tulevikku. Biennaali programm koosneb kolmest peasündmusest (kuraatorinäitus, sümpoosion ja Tallinna visioonivõistlus) ja satelliitprogrammist, millest tähtsaimad on installatsioonivõistlus ja koolide näitus. "Biennaali programmi kuulub veel palju erinevaid väiksemad näitused erinevates asukohtades üle Tallinna, TAB Klubi, filmiprogramm, peod ning ekskursioonid, mis kindlasti septembri teisel nädalal arhitektuuri- ja linnaruumihuvilist publikut köidavad," loodab Järg.

Kuraatorinäitusel "Antropotseeni saar" Eesti Arhitektuurimuuseumis saab näha kunstnike ja teadlaste visioone Paljassaare poolsaare ümberkujundamisest. See Tallinna piirkond iseloomustab maastikku, kus kohtuvad bioloogiline mitmekesisus ja intensiivne inimmõju. Paljassaare poolsaare arendamist mõjutavad kaks konfliktset ideoloogiat: keskkonnakaitseline ideoloogia näeb ette selle piirkonna illusoorse looduslikkuse säilitamist, kommertsarenduse ideoloogia aga selle muundamist uueks looduslähedaseks linnakeskkonnaks.

Kahepäevane tempokas arhitektuuriteoreetiline sümpoosion (14.09-15.09; Balti Jaama vana ootepaviljon) on tihedalt seotud kuraatorinäitusega, mille kuraator on biennaali teemast lähtuvalt kokku pannud esmajoones uudisloomingust. Sümpoosionil saavad erialainimesed arutada ja reflekteerida just TABi jaoks loodud uurimistöö tulemusel valminud teoste tagamaid. Olulisematest esinejatest saab välja tuua arhitekti, publitsisti ja õpetaja ning ecoLogicStudio ühe asutaja Marco Poletto; arhitektuuri-, disaini- ja visuaalkunsti valdkonna ajaloolase, Innsbrucki Ülikooli arhitektuuriteaduskonna dekaani Bart Lootsma; arhitekti, University College Londoni Bartletti arhitektuurikooli uuenduslike keskkondade professori ning seal tegutseva biotA Labi direktor ja asutaja Marco Cruzi ja Rachel Armstrongi, kes on Newcastle’i Ülikooli arhitektuuri-, planeerimis- ja maastikukooli eksperimentaalarhitektuuri professor.

Koos Tallinna linnaga korraldatav visioonivõistlus kutsus osalejaid üles avastama Tallinna loodus- ja linnamaastiku potentsiaalseid ühenduskohti, keskendudes Paljassaare poolsaarele omaste maa ja rannaala, linnaarenduse ja pärandikaitse, reoveepuhastusjaama ning linnukaitsealade vahelise tasakaalu leidmise küsimustele. Paljassaar asub kesklinna vahetus läheduses ja ometi pole enamik linlastest seal iialgi käinud. Kunagine karjamaa ja enne seda piraatide poolt lõksuna kasutatud madalik on viimase kümnendi jooksul kaetud mitmesuguste kinnisvaraarendusprojektidega, kuid jäänud seni kättesaamatuks. Võistlusel osalejad pakkusid välja lahendusi, mis keskenduvad digi- või biotehnoloogiate kasutamisele ja nendega eksperimenteerimisele.

TABil katsetavad arhitektid Paljassaarel looduse abil linna ehitamise innovaatilisi meetodeid. Biomehaaniliste prototüüpide kaudu lahatakse ehitatavuse, energia ja ökoloogilise jalajälje küsimusi. Uuritakse, milline on Tallinna "ainevahetus" ning milliseid muutusi võiks energia, toidutootmise ning jäätmekäitluse ja õhusaaste valdkondades tuua tulevik, kui biotehnoloogia jõuab arhitektuuri ja linnaehitusse ning kui jäätmed ja saaste võivad hübriidsete bioarhitektuuri prototüüpide puhul osutuda "ehitusmaterjaliks".

Linnaruumis hakkab biennaali ajal pilku püüdma TABi linnainstallatsioonide konkursi võidutöö - Londonis tegutseva Belgia arhitekti Gilles Retsini võistlustöö "Digital Building Blocks", mis pakub ristkihtpuitplaatidest kerg-konstruktsiooni näol välja uuenduslikku kasutusviisi liimpuitkilpidele. 2017. aasta alguses toimunud konkursi eesmärk on pakkuda alustavatele arhitektidele välja võimalus kavandada ja ehitada TABi ajaks Rotermanni soolalao ette installatsioon, mis kasutab tänase arhitektuurimõtte kõige värskemate ideede teostamiseks Eesti puidutööstuse tehnoloogiat ja võimalusi.

Retsini töö tõusis esile, kuna lisaks esmaklassilisele disainile ja tehnoloogilisele innovatsioonile suutis ta võtta ka tugeva seisukoha puitehituse tuleviku osas. Kui mitmed konkursil esitatud tööd pakkusid välja tehnoloogilisi uuendusi, siis võidutöö puhul on rõhk just disainiuuendusel, mis põhineb juba eksisteerivatel algoritmilistel protsessidel ja on seetõttu lihtsamini laborist tööstusesse skaleeritav. Tema odavale ja lihtsale modulaarsele süsteemile üles ehitatud projekt räägib tehnoloogia ja nutika disaini abil loodavast sotsiaalsest väärtusest, võimalusest välja töötada uusi kiireid lahendusi näiteks nii elamute kui erineva ajutise iseloomuga varjupaikade ehitamiseks. Retsini paviljoni loomis- ja ehitusprotsess ise on omamoodi mäng, modernistliku legomaailma kaasaegne versioon.

Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB on rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis keskendub kohaliku arhitektuurikultuuri tutvustamisele, otsib vastuseid arhitektuurivaldkonna põletavatele küsimustele ja püüab vaadata valdkonna tulevikku. TAB pakub sündmusteprogrammi nii arhitektuuriprofessionaalidele, valdkonna tudengitele kui tavalistele ehituskunsti- ja ruumihuvilistele.

Toimetaja: Valner Valme



juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: